Sotsiaalkomisjon soovib teha apteegikorralduses suuri muudatusi

Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Kolm kuud enne apteekide asutamispiiranguid tühistava riigikohtu otsuse jõustumist algatas riigikogu sotsiaalkomisjon eelnõu, mis toob apteegikorralduses kaasa suuri muudatusi.

Sotsiaalkomisjon soovib luua eelnõuga kindla ja tõhusa patsiendikeskse raamistiku apteegisektori integreerimiseks tervishoiusüsteemiga ning tagada apteegisektori pikaajalise jätkusuutliku arengu.

Muu hulgas näeb eelnõu ette proviisorile ja farmatseudile tervishoiutöötaja staatuse omistamist ning apteekide omandistruktuuri ulatuslikku ümberkorraldamist, et tagada apteegi juhatajale piisavad sõltumatuse tagatised apteegiteenuse osutamiseks. Nimelt kehtestatakse eelnõu järgi apteegipidamisele piirang, mille kohaselt võib apteeki pidada apteegi juhataja füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühing, kus enamusosalus kuulub apteegi juhatajale.

Pikaajalist üleminekuaega eeldav muudatus peaks komisjoni hinnangul tagama nii apteekri sõltumatuse kui kaotama vertikaalse integratsiooni, parandama konkurentsiolukorda ja aitama kaasa apteegisektori tasakaalustatud arengule.

Apteekide liigse kuhjumise vältimiseks näeb eelnõu ette, et ühes hoones võib tegutseda vaid üks apteek. Lisaks keelatakse patsientide tervise kaitse huvides käsimüügiravimite müük apteegi teenindussaalis iseteeninduspõhimõttel ehk ilma farmatseudi või proviisori kaasabita ning kehtestatakse apteegibussi ja apteekrite lähtetoetuste regulatsioon, et parandada ravimite kättesaadavust vähese nõudlusega piirkondades.

Eelnõu on ajendatud riigikohtu detsembris tehtud otsusest, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ligi kaheksa aastat kehtinud ravimiseaduse sätted, mis piiravad apteekide asutamist. Et jätta parlamendile uue regulatsiooni väljatöötamiseks piisavalt aega, lükkas riigikohus otsuse jõustumise 9. juunile.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus riigikohtusse mullu jaanuaris, öeldes, et kuigi parlament otsustas mõned kuud varem tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud ning tema hinnangul põhiseadusvastased asutamispiirangud kehtivad praeguseni. Seetõttu oli ta enda sõnul sunnitud pöörduma riigikohtusse ja taotlema vaidlusaluste sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist.

Üle-eelmise aasta septembris riigikogule saadetud ning sama aasta oktoobri keskel parlamendis toetust leidnud ettepanekus märkis Teder, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.