/nginx/o/2014/03/10/2885292t1h2934.jpg)
Keskerakondlane Olga Sõtnik pöördub avalikus kirjas partei juhatuse liikmete poole, soovitades lõpetada Keskerakonna koostööleping Venemaa võimuerakonnaga Ühtne Venemaa.
Sõtnik taotleb Keskerakonna juhatuselt koostöö lõpetamist Ühtse Venemaaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõtnik selgitab kirjas, et kümne aastaga on noorest ja lootust andvast Vene erakonnast saanud suur, autoritaarne ja ebademokraatlik partei. «Ühtse Venemaa erakond ei lähtu Venemaa ning selle elanike heaolust ja huvidest, vaid soovist – seejuures vahendeid valimata – säilitada võimu,» leiab ta.
Poliitik jätkab, et Ühtse Venemaa eestvedamisel on vastu võetud seadusi, mis ei ühti inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega – näiteks nn välisagentide seadus, Vene laste välismaale lapsendamise keeld, homoseksuaalsuse propagandat keelustav seadus ja riigireetmise seadus, mis laiendab selle mõiste määratlust ja võimaldab rahvusvahelises inimõiguste eestkostes osalemise kriminaliseerida.
«Lisaks nimetatuile on veel mitmeid muid seadusi, mis on sisuliselt kehtestanud (interneti)tsensuuri ning piiravad sõna-, kogunemis- ning ühinemisvabadust. Kõikide nende seaduste eesmärgiks on nõrgestada kodanikuühiskonda ja hävitada opositsioon,» leiab Sõtnik oma kirjas. Ta toob ka välja, et Venemaal on tekkinud poliitvangid ja avaldab kahtlust, et Venemaa kohtusüsteem pole erapooletu.
Samuti on rahvusvahelised ja Venemaa enda valimisvaatlusega tegelevad organisatsioonid öelnud, et nii viimased presidendi- kui ka parlamendivalimised on olnud rikkumisterohked ja nende tulemused võivad võltsitud olla, osundab Sõtnik. Samuti on paljud Ühtse Venemaa poliitikud ja ametnikud seotud korruptsiooniga, märgib ta.
Viimaseks piisaks sai Sõtniku sõnul aga esimesel märtsil Venemaa parlamendis vastu võetud otsus anda luba vajadusel Ukraina territooriumil Vene sõjaväge kasutada, millele järgnes sisuliselt Ukraina territooriumi okupeerimine.
«Arvestades kõiki neid fakte ei ole enam võimalik pidada Ühtset Venemaad demokraatlikuks organisatsiooniks ning tuginedes meie põhikirja punktile 1.4, mis ütleb, et «Keskerakond teeb koostööd demokraatlike organisatsioonidega kodu- ja välismaal», ei saa me nimetatud erakonnaga koostööd jätkata,» kirjutab poliitik.
Tema sõnul pole sisulist koostööd Ühtse Venemaaga nagunii juba ammu tehtud. «Tänaseks on koostööprotokollist pigem saanud Eesti sisepoliitiliste pingete allikas ning leping on olnud ja on ka praeguses olukorras üheks takistuseks koalitsioonide moodustamiseks Keskerakonnaga,» leiab ta.
«Lähtudes eeltoodust teen juhatusele ettepanku järgmisel koosolekul arutada tekkinud olukorda ning üles öelda koostööprotokoll Venemaa poliitilise parteiga Ühtne Venemaa,» lõpetab Sõtnik.