/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/02/24/2851332t1h6a37.jpg)
Ameerika Ühendriikide õhuväe lisakontingendi saatmine Balti riikidesse ei too nendele maadele kaasa lisakulu, kinnitas kaitseministeerium.
Õhuturbemissiooni suurenemine ei too kaasa lisakulu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ameerika Ühendriikide õhuväe lisakontingendi toomine ei lähe meile midagi maksma, kuna see oli Ameerika Ühendriikide otsus tugevdada oma sõjalist kohalolekut Eesti, Läti, Leedu ja Poola piirkonnas,» ütles BNSile kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Eesti, Läti ja Leedu katavad osa Balti õhuturbemissioonil osalevate liitlasriikide õhuväelaste majutus- ja transpordikuludest. Kolme Balti riigi peale kulub selleks praegu kokku 3,1 miljonit eurot aastas. Summa on kokku lepitud Eesti, Läti ja Leedu vahelises vastuvõtva riigi toetuse paketis.
Neljapäeva pärastlõunal maandusid Leedus Ameerika Ühendriikide õhuväe kuus hävitajat F-15C ning kaks tankurlennukit KC-135.
Kaitseministeeriumi teatel küsis kaitseminister Urmas Reinsalu Ukraina sündmuste tõttu Ameerika Ühendriikidel õhuturbe tugevdamist Balti õhuruumis.
USA võttis jaanuaris Belgialt üle Balti riikide õhuruumi turvamise. Tavaliselt koosneb õhuturbesalk neljast hävitajast. Nüüd turvab Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kümme hävitajat ja tankurlennukid. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Hävitajad on ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmisolekus.
Hävitaja F-15 lennukaugus ilma õhus tankimata 5600 kilomeetrit, maksimaalne kiirus ületab helikiiruse rohkem kui kahekordselt.
Tankurlennuk KC-135 Stratotanker on arendatud lennukist Boeing 367-80.