/nginx/o/2014/03/07/2880058t1h94eb.jpg)
Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega teatas Jaapani peaminister Shinzõ Abe, et Jaapan hakkab osalema NATO küberkaitsekeskuses Tallinnas, alustab Eestiga kahepoolset küberjulgeoleku koostööd, soovib liituda Internetivabaduse Koalitsiooniga ning luua tihedad sidemed Põhjala-Balti riikidega, nimetades Eestit IT ja kübervaldkonna esiriigiks maailmas.
Eesti on muljetavaldavaks eeskujuks, kuidas 20 aastaga luua demokraatlik ja turumajanduslik õigusriik ning ühineda rahvusvahelise kogukonnaga selle vastutustundliku liikmena, tervitas peaminister Abe tema kutsel Jaapanisse visiidile saabunud president Ilvest, öeldes, et Jaapanis tuntakse Eestit sageli sumomaadleja Baruto ja e-valitsemise eduloo järgi, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
President Ilves meenutas, et e-riik pole tehnoloogiliselt keeruline. «Oluline on uuenduslik mõtlemine.»
Kohtumisel osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka lisas, et arvestades Lääne-Euroopa kohatist vanameelsust, võib Eestil õnnestuda muuta Euroopat IT vallas Jaapani kaudu.
Eesti riigipea tervitas Jaapani uues kaitsestrateegias väljendatud soovi teha tihedamat julgeolekualast koostööd NATO ja Euroopa Liiduga. «Jaapan on Eesti kõige olulisem julgeolekukoostöö partner Aasias.»
Peaminister Abe, kes avalikustas tänasel kohtumisel Jaapani otsuse liituda NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas ja Internetivabaduse Koalitsiooniga, teatas ka soovist muuta regulaarseks Eesti-Jaapani senine küberjulgeoleku alane koostöö. Tänavu toimuvadki esimesed kahepoolsed kõrgetasemelised konsultatsioonid.
«Küberturvalisuse tagamisel ei ole riigi geograafilisel asukohal tähendust,» sõnas Eesti riigipea.
Ta andis kohtumisel peaminister Abega ülevaate, kuidas vastab Euroopa Liit Venemaa sõjalisele invasioonile Krimmi poolsaarel ja katsetele kahjustada Ukraina territoriaalselt terviklikkust.
Peaminister Abe sõnul on Jaapan juba toetanud ja toetab veelgi OSCE Ukraina-suunalist tegevust ning soovib olla osaline, kui IMF hakkab arutama abipakett Kiievile.
«Ukraina riik tuleb tema inimestele tagasi anda ja demokraatlike riikide toetus on siin möödapääsmatu,» ütles president Ilves. «Jaapan toetab traditsiooniliselt rahu ja rahuvalvet, diplomaatiat, eelistades seda sõjalistele operatsioonidele. See on oluline praegu, mõeldes Ukraina sündmustele.»
Rääkides julgeolekuolukorrast Aasias, ütles president Ilves, et selles piirkonnas ühepoolselt lennukeelutsoonide kehtestamine viib paratamatult pingete kasvule ja Eesti mõistab siin selgelt Jaapani muret.
Ta kordas Eesti tugevat toetust Euroopa Liidu ja Jaapani ambitsioonika vabakaubandusleppe sõlmimisele. Samas soovib Eesti allkirjastada Jaapaniga topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis annaks hoogu ja kindlust kahe maa majandussuhete arengule.
Eesti ettevõtjate huvi Jaapani turu vastu kinnitab president Ilvest saatev arvukas äridelegatsioon ja viimastel päevadel sõlmitud mitmed kasulikud kontaktid. Nii näiteks on maailma suurim autorehvitootja Bridgestone huvitatud Viru Keemia Grupi (VKG) toodangust ja nõus alustama põlevkivikemikaalide katsetusi oma kummisegudes. Samuti leppisid Tallinna Tehnikaülikool ja Mitsubishi Motors kokku big data analüüsi katva lepingu pikendamise. Ning Gong, Reklaamilahenduse OÜ kaubamärk, on lähedal sellele, et Šveitsis valmistatud kõrgekvaliteedilisest orgaanilisest batistist Pärnumaal õmmeldud rõivaste kollektsioon jõuaks Jaapanis kahe kaubamaja gruppi ja e-keskkonnas «Rakuten» avataks Gongi pood.
Eesti riigipea ja Jaapani peaminister kinnitasid mõlemad valmisolekut edasi minna Visaginase tuumajaama projektiga, milleks on kõigepealt vajalik Leedu lõplik otsus.
«Eesti toetab selle tuumajaama ehitust. Oleme toetanud juba kaheksa aastat, aga projekt pole kahjuks edasi liikunud,» nentis president Ilves.