Laur Kaunissaare: eeskujulik sotsialistlik purjus põder õunapuu otsas

Laur Kaunissaare Foto: Liis Treimann

Põhjamaad laiemalt ja kitsamalt Rootsi on Eestile ühiskonnana olnud positiivseks eeskujuks nii pikalt, et see on ju õigupoolest vana jutt. Sellele vaatamata kohtab Põhjamaade kujutamises eesti meedias tihti ka hoopis teistsuguseid toone. Miks?

«Rootsi linn sai maailma suurima jääst siili», «Rootsis on 69 lehma kadumismüsteerium hakanud lahenema», «Rootsis aidati purjus põder õunapuu otsast alla». Vahel jääb eesti meediat sirvides Rootsist ja laiemalt Põhjamaadest väga ootamatu mulje. Jah, ühelt poolt eeskujulikult demokraatlik ja edumeelne. Samas aga pisut naeruväärsevõitu, mitte päriselt tõsiseltvõetav. Ettevõtlikul inimesel võetakse maksudega enamik teenitu käest ära, sookvoodid ja sotsialistlik ühiskonnasüsteem on ka pärssiv, ja üldse – pole seal nii hea midagi.

Tõsi, viimastel aastatel on Eesti Põhjamaade-kajastusse lisandunud märkimisväärsel hulgal asjalikumaid regionaalse julgeoleku teemalisi artikleid, sest vaevalt on nutikamatele jäänud märkamata, et meie piirkonna turvalisus toetub lisaks piirkonnavälistele jõududele suuresti Rootsi-Poola teljele. Hiljuti on vahendatud ka näiteks Maris Lauri või Aivar Sõerdi lühianalüüse Rootsi majanduse ja täpsemalt erasektori suure võlakoormuse võimalikust mõjust ka meile. Aga selle kõrvale kastmeks Skandinaaviast valdavalt ikka veidrikud ja igavus. Ja kui siis leidub midagi negatiivset Põhjamaade kohta, võimendub see meedias tihti üleelusuuruseks. Millest see võib tulla?