Kohus jättis Kõlvarti hagi Postimehe vastu rahuldamata

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Foto: Küllike Rooväli

Tartu maakohus jättis täna rahuldamata Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti hagi, milles, ta nõudis 2012. aasta sügisel ilmunud artiklis ilmunud väidete ümberlükkamist.

Tallinna Postimehes ilmus 25. septembril 2012 artikkel pealkirjaga «Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist» . Kõlvarti väitel on artiklis esitatud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis koosmõjus artikli tonaalsusega teotavad tema au ja väärikust ning taotles ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

Kõlvart palus kohustada Postimeest ümber lükkama kolm väidet. Kõlvartil ei meeldinud artiklis avaldatud väide, et 2011. aasta alguses tehti Tallinna linna eelarvest ülekanne Eesti Taekwondo Liidule, mis on seotud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvartiga. Samuti oli abilinnapea sõnul vale väide, nagu oleks  Tallinna spordi- ja noorsooameti esindaja Rene Ilves ja Kõlvart sõlminud 8. aprillil 2011 tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. Kolmandaks tahtis Kõlvart, et leht lükkaks ümber lause «Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda».»

Kohus leidis, et Kõlvarti hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et  artikkel ei sisaldanud väidet, mille kohaselt ülekanne oli seotud hageja kui Tallinna abilinnapeaga, raha eraldamise leping oli sõlmitud tagantjärele ning uurimisasutused on tehingu vastu huvi tundnud, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Asjas puudub vaidlus selles, et 22. veebruaril 2011 laekus Tallinna linnakantselei pangakontolt 63 912 eurot MTÜ Eesti Taekwondo Liidule. Kõlvart sai Tallinna abilinnapeaks 8. aprillil 2011. Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja 8. aprilli 2011 käskkirjaga tehti muudatus ameti eelarves, millega nähti ette toetus taekwondo liidule ning sama kuupäeva teise käskkirjaga eraldati liidule nimetatud summa. Rene Ilvese ja Eesti Taekwondo Liidu esindaja Mihhail Kõlvarti vahel sõlmiti 8. aprillil 2011 raha eraldamise leping. Artikkel avaldati 25. septembril 2012, mil hageja oli Tallinna abilinnapea. Kõlvart oli nii raha  ülekande tegemise ajal kui ka artikli avaldamise hetkel seotud taekwondo liiduga.

Kohus leidis, et kuna artikkel on avaldatud ajal, mil Kõlvart oli Tallinna abilinnapea, on põhjendatud tema nimetamine abilinnapeaks ka seoses sündmustega, mis toimusid enne tema abilinnapeaks saamist. Artiklist tuleneb selgelt, et raha liikumine oli toimunud enne kui hageja sai abilinnapeaks. Artikkel ei sisalda väidet, mille kohaselt oli ülekanne seotud Kõlvarti kui Tallinna abilinnapeaga. Hageja oli ülekandega seotud kui taekwondo liiduga seotud isik.

Raha eraldamine Eesti Taekwondo Liidule nähti ette 8. aprilli 2011 käskkirjadega ning samal päeval sõlmitud raha eraldamise lepinguga. Kuivõrd raha oli laekunud liidu kontole juba veebruaris, ei sisalda  väide «Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks» kohtu hinnangul ebaõiget faktiväidet. Kohus leidis, et sõna «ka» kasutamine artikli kontekstis ei viita sellele, et Kõlvart ja Ilves oleksid sõlminud veel mõne lepingu tagantjärele. Pigem viitab see kohtu hinnangul eelmises artikli lõigus mainitud käskkirjadele, mis olid samuti allkirjastatud tagantjärele. Formaalloogika järgi pidanuks raha eraldamise otsustele järgnema ülekanne ja mitte vastupidi. Ajakirjanik ongi seda oma artikliga soovinud näidata, leidis kohus.

Artikli autori kohtus antud ütluste kohaselt andis konfidentsiaalne allikas talle informatsiooni selle kohta, et uurimisasustus on antud rahaeraldise vastu huvi tundnud. Kohus leidis, et olukorras kus tõendatud on uurimisasutuste huvi tehingu vastu, ei ole asjaolu, kellele ning kas hageja on selgitusi andnud ning kas uurimisasutusele on olnud kättesaadavad pangakontode väljavõtted iseenesest hageja au teotavad. Kuna raha liikus spordi- ja noorsooameti kontolt liidu kontole veebruaris ja alles aprillis sõlmiti tagantjärele raha eraldamise leping, tekitavad antud faktid avalikkuses ja ka võimalikes uurimisasutustes küsitavusi Tallinna linnaeelarvest rahaliste vahendite eraldamise asjaolude kohta ja on ajateljel vaadeldavad kui tagantjärgi sõlmitav leping. Kohtu hinnangul ei kahjusta Kõlvarti mainet asjaolu, et see oletus on olnud uurimishuvi põhjuseks. Ebakõlad raha eraldamise ja vormistamise vahel esinesid ja need olid seotud  hageja kui avaliku elu tegelasega.

Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.