/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
Piirilepe nõrgestas küll Tartu rahuleppe staatust, kuid juba allkirjastatuna võiks Venemaa selle ratifitseerimata jätmist tõlgendada väljakutsena ning kasutada ära pingete kruvimiseks, leiab välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas.
Lobjakas: piirileppe ratifitseerimine on halbadest valikutest parim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et piirileppe kiire ja konkreetne ratifitseerimine on täna halbadest valikutest kõige parem,» ütles analüütik Ahto Lobjakas Postimehele.
«Piirilepe ise ei paranda ei Eesti julgeolekut ega oma mingeid muid selgeid positiivseid efekte. Eestil on täna olemas Venemaaga toimiv de facto piir, kummalgi poolel pole teisele territoriaalseid nõudmisi jne. See kõik on rahvusvahelises diplomaatias esmane tõe (loe:rahu) kriteerium,» selgitas Lobjakas.
«Piirileppe allkirjastamisega, selline nagu see täna on, nõrgestas Eesti Tartu rahuleppe staatust. Kuidas see meid täpselt mõjutada võiks, on täna vara öelda. Kardetavasti seletab seda meile kunagi tulevikus Venemaa ise - kui Moskval peaks tekkima vajadus seada küsimuse alla meie iseisvuse alused.»
Eesti esmastes huvides lähitulevikus on vältida tühjast tüli tekitamist niigi irratsionaalse Venemaaga.
«Argument, et piirilepe lisab kuidagi Eestile kindlust Venemaa sekkumise või muu sellise vastu pole Ukraina (ja varasemate Gruusia) sündmuste valguses enam kui soovmõtlemine, jaanalinnurefleks,» märkis Lobjakas.
«Ka ei oma lepe tänases olukorras mingit lisaväärtust ELi-Venemaa suhete laiemas kontekstis - need on Ukrainaga seoses liikunud hoopis teise mõõtmesse,» tõdes ta.
Sellegipoolest leidis analüütik, et kuna piirilepe on juba allkirjastatud, tõlgendaks Venemaa Eesti-poolset viivitust või kõhklust väljakutsena ja võiks seda vabalt ära kasutada pingete kruvimiseks, manipulatsioonideks või provokatsioonideks. «See kõik oleks aga viimane, mida Eesti tänases olukorras vajab. Teisisõnu, Eesti esmastes huvides lähitulevikus on vältida tühjast tüli tekitamist niigi irratsionaalse Venemaaga. Ukraina kriis tuleb ületada ning seejärel põhjalikumalt vaagida pikema plaani välispoliitikat Venemaa suunal, kuid piirilepe on selleks ajaks juba minevik,» järeldas Lobjakas.
Valitsus kiitis täna heaks Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise eelnõu ning saatis selle parlamenti.