Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Täna möödub Eesti lipu pühitsemisest 126 aastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martti Kass
Copy
Eesti lipp Pika Hermanni tornis.
Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Peeter Langovits.

Täna möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas aastatetagust aega – 4. juunit 1884 – mil Otepää pastoraadi saalis õpetaja Rudolf Kallas, kutsus Eesti Üliõpilaste Seltsi oma lipu ümber koonduma.

«Ajaloost on teada, et kui 1881. aasta sügisel Tartus, «Vironia» osakonna asutamiskoosolekul meie trikoloori värvid otsustati, siis leiti, et sinine väljendab usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; must pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, valge aga sümboliseerima eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid ja Eesti kaskede valget koort,» meenutas Ergma.

«Teame, et meie lipp on olnud ka võitluslipuks lahinguväljadel - Vabadussõjas ei olnud meie riigil ametlikult oma lippu, sinimustvalgete lippude all lahingusse läinud mehed valisid need omal tahtel võitlusvärvideks. Sini-must-valge kasutuselevõttu ei otsustanud keegi kusagilt kõrgemalt, see on kasvanud välja rahva enda tahtest,» rõhutas Ergma.

Ta lisas, et seda poleks aga olnud sündmusteta, mis 1884. aasta 4. juunil Otepääl Eestile tema lipu õnnistamiseks võimaluse andsid. «Sellel hetkel ei osanud ilmselt keegi aimata kui tähendusliku sündmusega on tegemist – 126 aastat on näidanud selle päeva olulisust meie rahvale.»

Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp esimest korda 34 aastat hiljem. Koidu ajal tõusid kolm Eesti sõjameest torni ja heiskasid sinimustvalge lipu.

«See lipp sai rahvuslipuks. Ka «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» tõusis lihtsast laulust hümniks Eesti rahva, niisiis meie eneste tahtel,» ütles riigikogu esimees.

«Me peame meeles neid inimesi, kes ennastsalgavalt tegutsesid selle nimel, et okupatsioonidest räsitud Eesti saaks vabaks ja hinges hoitud lipu värvid võiks jälle vabalt ja uhkelt igas Eesti külas ja linnas lehvida,» rõhutas Ergma.

Tahe hoida ja kaitsta oma riiki elab meie inimestes edasi. Ka nendes noortes Eesti gaidides, kes väärikalt oma organisatsiooni sünnipäeva tähistavad, ütles Ergma.

Lipu auks kõneles ka Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Lippu õnnistas EELK peapiiskop Andres Põder. Auvalves olid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid, oma lippudega olid kohal mitmed seltsid ja ühingud.

Pika Hermanni torni jalamil mängis kaitseväe orkester, laulsid Eesti Kooriühingu  ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid.

Tagasi üles