/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/07/445380t1hb6de.jpg)
Eesti kaitseministeerium on alustanud läbirääkimisi jalaväe lahingumasinate CV9035 ostmiseks Hollandist, tegemist on Rootsis loodud ja 1990-ndate aastate keskel relvastusse võetud Põhjamaade kliimale sobivaks konstrueeritud soomusmasinaga.
Eesti kaalub jalaväe lahingumasinate CV9035 ostmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CV9035 on võimekus läbida raskeid ilmastikuolusid näiteks talvisel maastikul, see mahutab kuni kaheksa täisvarustuses jalaväelast, lisaks lahingumasina kolmeliikmelisele meeskonnale, lahingumasina relvastuses on 35-mm kahurid ja kuulipildujad.
Riigikaitse arengukava üheks võtme-eesmärgiks on 1. Jalaväebrigaadi varustamine ja relvastamine ning selle raames soomusmanöövrivõime väljaarendamine. Töötasandil on peetud konsultatsioone USA ja Hollandiga, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja BNSile.
«Holland on oma kaitseväe kärpekavade raames vastu võtnud otsuse vähendada kulutusi manööverüksustele, siis seetõttu teatas ka avalikult pataljoni suuruse üksuse CV9035 müümise plaanist. Kuna selline pakkumine on ajalises raamis Eesti kaitseväe soomusvõimekuse arenguplaaniga kooskõlas, siis me pöördusime nende poole läbirääkimisteks,» ütles kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe.
«Hollandi pakkumine on meie jaoks äärmiselt oluline ja huvitav, kuid kokkuleppeni jõudmiseks on veel pikk tee käia,» lisas ta.
Kaitseministeerium kaalub lisaks CV9035'dele ka Saksamaal toodetud liikursuurtükkide PzH2000 ostmist, kuid kõik sõltub läbirääkimiste tulemusest.
Hollandi-Eesti kaitsealane koostööst algas juba 2004.aastal esmaste päringutega kasutatud varustuse ostmiseks Eesti kaitseväele. Eesti on Hollandiga sõlminud kokku seitse hankelepingut kogumahus ligi 40 miljonit eurot. «Nende hangetega on Eesti oma kaitse-eelarves kokku hoidnud miljoneid eurosid, sest varustus on meieni jõudnud väga soodsate hindadega. Võrreldes samaväärse uue varustusega moodustab Hollandilt ostetud varustuse hind vaid 10-30 protsenti turuhinnast. Eesti ostis Hollandilt Scoutspataljonile 81 soomukit SISU 188 koos lisavarustuse ja tööriistadega,» märkis asekantsler.
Soomusvõimekuse tõstmiseks on Eesti pidanud konsultatsioone paljude NATO liikmesriikidega, et kasutada ära nende kogemusi ja soomukite kasutamisest tulenevaid teadmisi.