:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6904677t1h14a4.jpg)
/nginx/o/2013/11/21/2637282t1haf94.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang (Reformierakond) kirjutab, et Eesti karistuspoliitika ei ole kaugeltki valmis. Ent arutelude lähtekoht on meil samasugune nagu paljudes vanades demokraatiates.
Tellijale
Rein Lang: tsiviliseerume tasapisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähem kui aasta tagasi, 2013. aasta juunis, oli Eesti karistusregistrisse kantud 665 607 kordumatut isikut. Ehkki see arv sisaldab ka inimesi, kes ei ela Eestis, võime ometigi väita, et rohkem kui iga kolmas Eesti inimene (lapsed kaasa arvatud) on saanud tunda riigi karistavat kätt. Kehtiv ehk aegumata karistus oli 261 480 inimesel ehk igal viiendal, karistatus kuriteo eest aga 39 645-l ehk ühel inimesel 32st.
Süüteokoosseise on meie seadusandja konstrueerinud ligi 1300. Kuriteod on kõik kirjas karistusseadustikus, ja neid on 400. Ülejäänud ligi 900 väärteokoosseisu on laiali 148 haruseaduses.