Riigikogu 63 saadikut algatasid avalduse Ukraina toetuseks

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu 63 saadikut algatasid täna avalduse eelnõu, millega parlament mõistab hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude Ukraina-vastase tegevuse, Krimmi okupeerimise ja Venemaa katsed Ukraina ühiskonda lõhestada.

Parlament võtab avalduse vastu tänasel teisel, kell 16 algaval täiendaval istungil.

Eelnõu kohaselt nõuab riigikogu Vene Föderatsiooni okupatsioonivägede viivitamatut lahkumist Ukraina territooriumilt ja kahepoolse sõjaväebaaside lepingu täitmist. «Tunnustades G7 riikide ja Euroopa Liidu tegevust, kutsub riigikogu maailma riikide parlamente ja rahvusvahelisi organisatsioone üles avaldama toetust Ukraina territoriaalse terviklikkuse säilitamisele ning avaldama survet Venemaa agressiivsete sammude lõpetamiseks,» seisab eelnõus.

Riigikogu taunib eelnõu järgi Venemaa tegevust, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO harta, Helsingi lõppakti, Budapesti memorandumi ning Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolsete lepingutega. «Riigikogu rõhutab 1994. aastal sõlmitud Budapesti memorandumi tähtsust rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning kutsub kõiki osapooli endale võetud kohustusi täitma,» märgivad saadikud eelnõus.

Riigikogu tunnustab eelnõu kohaselt Ukraina ülemraadat kui rahva valitud legitiimset võimuorganit, mille kahtluse alla seadmine Venemaa poolt on otsene sekkumine Ukraina siseasjadesse. «Riigikogu peab vajalikuks rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlusmissioonide viivitamatut  saatmist Ukrainasse, sealhulgas Krimmi, ning vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks poliitilise dialoogi alustamist,» märgivad saadikud.

Parlament kutsub Euroopa Liitu tegema kõik, et kaasa aidata Ukraina demokraatlikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele, ning astuma samme assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu kiireks sõlmimiseks. Samuti kutsub riigikogu eelnõu järgi rahvusvahelist kogukonda osutama Ukrainale kiiret majandusabi.

Reformierakonnast algatasid avalduse Aivar Sõerd, Andre Sepp, Arto Aas, Igor Gräzin, Jüri Jaanson, Kalle Palling, Kristen Michal, Laine Randjärv, Margus Hanson, Meelis Mälberg, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Rein Lang, Remo Holsmer, Tarmo Mänd, Terje Trei, Tiina Lokk-Tramberg, Urmas Klaas ja Väino Linde.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist kuulusid algatajate hulka Aivar Kokk, Andrus Saare, Annely Akkermann, Ene Ergma, Juku-Kalle Raid, Kaia Iva, Kaja Kreisman, Lauri Vahtre, Liisa-Ly Pakosta, Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Laurson, Priit Sibul, Toomas Tõniste, Tõnis Palts ja Ülo Tulik.

Samuti ühinesid avaldusega sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Inara Luigas, Indrek Saar, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Jüri Morozov, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Neeme Suur, Rainer Vakra, Rein Randver, Kalev Kotkas, Sven Mikser ja Urve Palo.

Keskerakonna fraktsioonist kuulusid algatajate hulka Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps ja Olga Sõtnik. Lisaks ühinesid eelnõuga parteitud Kalle Laanet ja Andres Herkel.