/nginx/o/2014/03/04/2873764t1h0fcb.jpg)
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning rektorite nõukogu esimees Volli Kalm allkirjastasid täna ühiste kavatsuste protokolli, et tõsta ülikoolide nõudlikkust ning samas kindlustada selleks vajalik rahaline tugi.
Ülikoolid tõstavad kvaliteedi nimel vastuvõtulävendit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkulepet on vaja kõrghariduse pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks järk-järgulisel üleminekul uuele rahastussüsteemile, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul tuleb ühiselt jätkata tööd kõrgharidusreformi peamise eesmärgi, kvaliteedi tõusu nimel. «Oleme kasvatanud üliõpilaste arvu ja kahaneva noorte arvu tingimustes samamoodi jätkates on ohus kvaliteet. Nüüd on vaja tõsta lävendeid sisseastumisel ja kasvatada nõudlikkust kogu õpingute vältel tagamaks kõigile lõpetajatele diplomile vääriline haridus,» sõnas minister Aaviksoo. «Kõrgkoolid, kes seda suudavad, võivad oma tulevikus kindlad olla – pigem vähem aga paremini kehtib nii õppeasutuste kui üliõpilaste kohta,» lisas minister.
Kui õppijate arvu vähenemisega ja kvaliteedinõuete seadmisega kaasneb üliõpilaste arvu kahanemine, ei vähenda riik kõrgharidusse suunatava raha hulka – ülikoolid saavad ressursse kasutada õppe kvaliteedi tõstmiseks. Riigi pikaajaline eesmärk on ülikoolide rahastamise kasv üliõpilase kohta.
Kokkuleppe järgi seavad ülikoolid eesmärgi tugevdada õppekvaliteeti, tõstes eeskätt vastuvõtulävendit, suurendades nõudlikkust ning vähendades ka õppekavade arvu.
Praegu õpib Eestis 60 tuhat üliõpilast 705 õppekaval, mis keskmiselt ainult 85 üliõpilast õppekava kohta. Kõrgkoolid on õppekavade arvu ja ebamõistlikku dubleerimist vähendamas, kuid akadeemilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb sellega tegeleda ka edaspidi, leiab ministeerium