Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Roosimägi: Putin tekitas Ukrainaga endale läbirääkimiste teema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Toomas Randlo
Copy
Urmas Roosimägi, brigaadikindral reservis, endine kaitseväelane, praegune Tapa vallavolikogu esimees
Urmas Roosimägi, brigaadikindral reservis, endine kaitseväelane, praegune Tapa vallavolikogu esimees Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Reservbrigaadikindral Urmas Roosimägi leiab, et vägede viimisega Krimmi taotles Venemaa president Vladimir Putin endale paremat positsiooni läbirääkimiste laua taga, kus ta saab nüüd Ukrainale ja lääneriikidele nõudmisi esitada.

«Vaatame sündmuste arengut. Esiteks võtame tugipunktiks, et kunagi Putin ütles, et Nõukogude Liidu lagunemine oli suur viga. Nüüd võttis Putin endale eesmärgiks taastada Nõukogude Liit, aga teisel kujul,» lausus Roosimägi. «Ta hakkas kõiki tolliliitu meelitama. Ukraina pidi ka seal olema, aga läks teistmoodi.»

Roosimägi hinnangul panustas Putin Viktor Janukovõtšile. «Ta mõtles, et Janukovõtš võetakse maha ja ütles oma ametnikele, et ärge sekkuge. Kui Janukovõtš pani plagama, siis oli see Putinile väike šokk. Rahvas ei tahagi Janukovõtšit. Ta mõtles, et Janukovõtš paneb plagama ja ida ning lõuna lähevad keema, kuid seda ei juhtunud, sest Janukovõtš oli korrumpeerunud.»

Verevalamist ei taha keegi

«Kui lähed läbirääkimisi pidama, siis peavad su kaardipakis trumbid olema. Putinil nüüd trumpe polnud. Mis trump on järgmine? Rahasüstide ja põrandaaluse tegevusega ajasid nad Krimmi keema. Nüüd rikkus ta ka baasilepingut. Ta rikub lepingut ka selles osas, et kõik vägede liikumised peavad olema kooskõlastatud Ukrainaga.»

Roosimägi sõnul ei taha keegi verevalamist, vaid Venemaal oli vaja tekitada probleem, mida lääneriigid lahendama hakkaksid. «Nüüd on läbirääkimiste teema. Siis Putin ütleb, et tõmbab väed baasidesse tagasi. Kõik ütlevad seejärel, et vaata kui tore, me saime Putinile mõistuse pähe panna. Putin on küllaltki pragmaatiline tegelene ja rohkem ei midagi.» Ta lisas, et sõda ei tule, sest see pole kellegi huvides.

«Putin tekitas endale läbirääkimiste teema. Võib-olla on ta pettunud, aga see on Valodja enda probleem.»

«Seda, kaua selline olukord Ukrainas kestab, ei oska ma prognoosida. Pole välistatud, et toimuvad valimised, kellelegi ei meeldi tulemus ja lähevad jälle Maidanile.»

Eestis Ukraina sündmused ei kordu

Reservbrigaadikindrali hinnangul ei hakka Putin taolist olukorda Eestis korraldama, sest võrreldes Ukrainaga oleme paremal positsioonil. «See, et me läksime siin paanikasse, et läheb sõjaks, siis tegelikult ei lähe. See hetk, mil oli oht, oli aastatel 1993-1994, mil Ida-Virumaa tahtis autonoomiat. Vot siis oli oht. Praegu on olukord muutunud. Ukraina pole Euroopa Liidu ega NATO liige. Me oleme Euroopa Liidus ja NATOs ning meile ei saa tulla niisama rusikat näitama.»

«Mille pärast sõjad toimuvad tänapäeval? Tulud, ressursid, nafta. Ukraina on suur turg, seal on palju maavarasid. Eestis pole õnneks naftat, isegi banaanid ei kasva. Eesti inimesed võivad rahulikud olla.»

Tagasi üles