/nginx/o/2014/03/04/2871442t1h9a9d.jpg)
Karula rahvuspargi külastust suunava taristu rekonstrueerimine täidab peamiselt kahte eesmärki: kasvatada keskkonnateadlikkust pargi demonstreerimisega külastajatele ning säilitada looduskeskkond selle algupärasel, puutumata kujul. Ühe väärika pargi jaoks on see suur, kuid uhke väljakutse.
Rahvusparkide üleilmne probleem seisneb dilemmas – pargil pole sotsiaalses mõttes erilist mõju ega rolli, kui inimesed seda ei külasta, seejuures, mida rohkem inimesi rahvusparki külastab, seda suuremasse ohtu seatakse kaitseväärtused looduses.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kuni 2014. aastani kehtiva arengukava eesmärk on pakkuda rohkelt looduspuhkuse võimalusi ning tutvustada kaitseväärtusi igaühe õigusel tugineva looduses liikumise süsteemi kaudu puhke- ja kaitsealades.
Sihikindla, suunatud ja teadliku tegevuskavaga aidatakse elanikkonna loodusteadlikkust ja -hoidlikkust kasvatada, kuid seejuures vähendatakse looduskasutusega kaasneda võivaid negatiivseid mõjusid.
Naudi, aga hoia loodust
Kuigi kaitsealadel on loodushoiutööde peamine rahastaja RMK, aitavad lisainvesteeringud parandada kaitseala kvaliteeti ja välisilmet, selgitab RMK loodushoiuosakonna külastusjuht Krista Näkk. Looduskeskkonna kaitsealal säilimiseks on RMK seadnud rahvuspargi territooriumile teavitustahvlid ning pargikülastajaid suunatakse ja ohjatakse viisil, mis aitaks looduskeskkonnal säilida puutumata kujul.
«2011. aastal koostati Karula rahvusparki käsitlev RMK külastuskorralduskava, mille eesmärk on kavandada Karula rahvuspargi kui rekreatiivset kasutust võimaldava ala arengut ja majandamist lähtuvalt kaitsealal kehtivatest piirangutest ja kaitse-eesmärkidest, külastuse mahtudest, maastiku koormustaluvusest, kohaliku kogukonna taluvuspiiridest ja külastaja enda huvidest,» selgitab Näkk.
Karula rahvuspargi eesmärk on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid, mitmekesise pinnamoega maastikke, kaitsealuseid liike, loodust ja kultuuripärandit. «Kupliline ja järvederohke maastik on ideaalne mitmekesiseks puhkuseks – siin on head võimalused nii jalgsi kui ka jalgrattaga matkamiseks, kalastamiseks, pikniku pidamiseks kui ka loodusvaatluseks,» kirjeldab külastusjuht ja lisab, et juba endistel aegadel on loodushuviliste tarbeks rajatud parki hulga matkaradu, lõkkekohti ja vaatetorne.
Kõik loodu vananeb
«Aga kord valminud matkarada koos puhkepaikade ning infotahvlitega vajab pidevat planeerimist, kui suures mahus vajab olemasolev taristu väljavahetamist, renoveerimist ning millised infotahvlid ootavad esmajärjekorras ajakohastamist,» selgitab Näkk katkematut protsessi rahvuspargi eest hoolitsemisel, mis vajab hulga raha.
Nii seati 2010. aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) projekti eesmärgiks tutvustada ja eksponeerida Karula rahvusparki matkaradade, lõkkekohtade, vaatetornide jt loodushoiuobjektide parendamise kaudu, et kõik huvilised saaksid tutvuda kaitseala loodusväärtustega neid kahjustamata.
Kokku tehti 31 516,51 euro eest ära hulga töid – pandi maha laudteed, rajati purdeid, ehitati kuivkäimlaid, püstitati hulganisti infotahvleid ja suunaviitasid, et loodushuvilised leiaksid kergemini üles külastuseks mõeldud kaunid paigad ning ei satuks ettevalmistamata kohtadesse. «Seda kõike tehti ikka selleks, et Karula rahvuspargis paiknevad väikesed külad, metsajärved ning paljud kuplid saaksid tutvustatud,» räägib Näkk.
Kohalik elu paraneb
Kokkuvõttes on tänu projektile ennetatud Karula rahvuspargis inimtegevusest põhjustatud riske looduse mitmekesisuse vähenemisele.
«Rahvuspargis toimuvad tegevused ja väljatöötatud arengusuunad avaldavad piirkonnas olulist sotsiaalset mõju,» kinnitab külastusjuht Krista Näkk. Külastuse korraldus kaitsealal loob tema sõnul uusi võimalusi piirkonna loodusega tutvumisel. «Samuti naudivad seda kohalikud inimesed ja näitavad ka oma külalistele.»
Näki sõnul külastatakse ettevalmistatud loodushoiuobjekte järjest rohkem ja nii oodatakse ka
tulevikus tegevuste laiendamist. «Üldine turismiinfo, eriti looduse kohta käiv teave, peaks
olema veelgi paremini kättesaadav ja konkreetse kaitseala osa sealhulgas eristatav. Kohalike inimeste kaasamisega ja ühiste tegevustega saavutatakse ühine eesmärk tuleviku suhtes.»
Nii tekib naise sõnul ka võimalus luua töökohti kohalikele inimestele. «Kohalikud giidid, samuti rajatiste ehitajad, teabepunkti töötajad hooajal nädalavahetustel, mitmesuguste uuringute ja küsitluste tegijad, turismiettevõtjad jt saavad otsesel või kaudsel määral juurde töövõimalusi.»
Pikaaegne positiivne mõju
Kõik ettevalmistatud looduses liikumise rajad ja regulaarselt hooldatavad puhkerajatised parandavad rahvuspargi taristut – kui inimesed liiguvad rühmadena ja täidavad igaühe õiguse kohas kehtivaid soovitusi, mõjutab see nende suhtumist keskkonda tervikuna. «Niimoodi üldine keskkonnateadlikkus suurenebki,» avaldab Näkk lootust.
Linnakeskkonnast tulnud inimesele, kellel võib ka metsa kui võõra keskkonna ees hirm olla, tekib Näki sõnul turvatunne, kui ta viibib ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. «Inimene niikuinii vajab loodust ja loodus vajab ikka mõistlikku inimest. Prügi sorteerimine kaitsealal aitab külastajal mõista ka jäätmeprobleeme ja paneb ehk ka koduses majapidamises seda tegevust järgima,» avaldab rahvuspargi külastusjuht lootust, et pargi külastamisel tekkiv positiivne mõju kestab kauem ja ulatub pargi piiridest ka väljapoole.
RMK loodushoiuosakond on kavandanud ja rajanud üle Eesti 13 RMK puhkeala: Aegviidu-Kõrvemaa, Haanja-Karula, Räpina-Värska, Kiidjärve-Kooraste, Peipsi põhjaranniku, Põhja-Eesti, Tallinna ümbruse, Tartu-Jõgeva, Sakala, Nõva, Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Alates 2009. aasta veebruarist tegeleb RMK külastuskorraldusega ka viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal.
Projekti «Karula rahvuspargi külastust suunava infrastruktuuri rekonstrueerimine» raames tehtud tööd:
Allikas: RMK
RMK kohta saab rohkem infot kodulehelt www.rmk.ee
Looduses liikumise võimaluste kohta uuri kodulehelt www.loodusegakoos.ee