/nginx/o/2014/03/03/2871028t1h8647.jpg)
Endise kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneotsa hinnangul tahab Venemaa president Vladimir Putin survestada Ukraina valitsust tagasi astuma, kuid ei soovi sõda ega verevalamist.
Laaneots: Putin ei taha Ukrainas sõda ega verevalamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaal ei ole avalikku tahtmist Krimm iseseisvaks vabariigiks teha või ühendada nii-öelda emamaaga. Nad on rõhutanud seda, et tahavad näha Krimmi Autonoomset Vabariiki Ukraina koosseisus. Siin on kaugemad eesmärgid. Nad kasutavad Krimmi ja praegust olukorda ära Ukraina valitsuse survestamiseks,» sõnas Laaneots.
«Ukrainlastel on raske seis. Riigikassa on tühi. Kaks kuud pole riigiteenistujatele palka makstud või siis väga väike osa makstud. Nüüd nad kuulutasid mobilisatsiooni välja, aga millega nad mobiliseeritud sõdureid toidavad. Mis vahendite arvelt osta kütust ja muid kulumaterjale. Seda raha ei ole.»
Laaneotsa sõnul hakkab Venemaa nüüd venitustaktikat kasutama ning ootab kuni rahvas rahulolematuks muutub. «Selge on see, et Putin ei taha sõda või verevalamist. Ta saab aru, et see tõstab veel rohkem vaenu ukrainlaste ja venelaste vahel. Kui ta tahab sõbralikku riiki saada, siis ta ei tohi seda teha. Ukrainlased ise ei taha sõda kuna nad on nõrgad ning on palju kõhklejaid ja venemeelseid inimesi.»
Endine kaitseväe juhataja juhtis tähelepanu sellele, et Venemaa on siiani vältinud relvastatud kokkupõrkeid. «Seda me nägime ka siis kui nad läksid Krimmis paiknevatelt Ukraina üksustelt relvi ära võtma,» lausus ta.
Laaneots: venelased kardavad, et Ukraina üksuste relvad võivad sattuda tatarlaste kätte
Venelased muretsevad rohkem tatarlaste kui ukrainlaste pärast. «Ettekääne oli see, et nad kardavad tatarlasi rohkem kui ukrainlasi ning minu arust on see õige. Seal on 300 000 tatarlast, kes olid kunagi küüditatud, kuid tulid nüüd tagasi. Need on moslemid ning oluliselt verisemad kui ukrainlased.»
«Tatarlased teatasid mõned päevad tagasi, et nemad ei näe endid Venemaa koosseisus, sest nad tahavad Krimmi Ukraina koosseisus näha. Nad hakkasid omakaitseüksusi looma. Venelased kardavad, et Ukraina üksuste relvad võivad sattuda tatarlaste kätte. Kui venelased läksid Ukraina üksuste käest relvi ära võtma, siis tehti seda rahumeelselt ja kui Ukraina ohvitserid vastu hakkasid, siis ega vägisi ei hakatud seda tegema. Jõukonflikti pole tekkinud.»
Laaneotsa hinnangul on Venemaa plaan ka osalise tagasilöögi saanud, sest ei suudetud mobiliseerida Ida-Ukraina venemeelseid. «Moskva tegi valearvestuse. Nad arvasid, et Ukraina idaosas elavad venemeelsed nüüd aktiivselt astuvad üles ja toetavad Vene mõjusfääri jäämist. See aga nii silmapaistvalt välja ei tulnud ja seetõttu pole neil mingit ettekäänet oma vägesid sinna viia. Neil pole kedagi kaitsta. Krimmi jäävad nad aga nii kaua kuni laheneb keskvalitsuse küsimus.»
Putin võib tulevikus jõuda ka Balti riikideni
Ohtu kujutab Laaneotsa sõnul ka Lääne-Euroopa passiivsus, sest see võib anda julgust Putinile ning tulevikus võivad ohvriks langeda Balti riigid.
«Nähes Lääne-Euroopa impotentsust, siis ma ütleks, et see on nagu rikas, vananev ja kergelt seniilne vanaeit, kes ainult toriseb ja midagi rohkem ei tee. Kui see poliitika jätkub, siis jätkub samamoodi Putini poliitika. Raske on öelda, kes on järgmine ohver. Võib-olla Moldova. Eks ta varem või hiljem jõuab ka Balti riikideni.»
«Lääneriigid peavad midagi ette võtma. Ma olen skeptiline Lääne-Euroopa suhtes. Ameeriklased ilmselt võtavad midagi ette, sest nad ei saa enam lubada sellist luksust nagu 2008. aasta Gruusia sõjaga, kui agressor ei saanud karistada. Ma olen skeptiline USA presidendi suhtes, sest tema on pehme. Kerry on mitu korda tugevasti sõna võtnud,» lisas Laaneots.
«USA ei võta sõjalisi meetmeid kasutusele. Võib-olla Venemaa jaoks on poliitilised ja majanduslikud meetmed tundlikumad. Vene majandus pole väga heas korras. Vene eksperdid prognoosivad, et stagnatsioon kestab vähemalt kümme aastat. Eks Putin mõtleb tulevikule ka, sest ta võib kahe tule vahele niimoodi jääda. Ühelt poolt Hiina, kes on kaval ja avalikult oma strateegilistest plaanidest ei räägi ning teiselt poolt NATO ja kogu lääs tervikuna.»