Neli parteid tahavad muuta presidendi valijameeste valimist

2001. aasta presidendivalimised, valijamehed Estonia kontserdisaalis. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu menetlusse anti täna vabariigi presidendi valimise seaduse muudatused, mille eesmärk on Isamaa ja Res Publica liikmest parlamendisaadiku Urmas Reinsalu sõnul lõpetada olukord, kus osas omavalitsustes jääb presidendi valijameeste valimisel opositsioon täiesti esindamata.

Uue korra järgi toimuks valijameeste valimine volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel oleks üks hääl. Valituks osutuks enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid, selgitas Reformierakonna, IRLi, sotside ja roheliste fraktsiooni algatatud muudatusi Reinsalu. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku.

Praeguse seaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused valida oma esindajaid valimiskokku sõltuvalt Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

Selle järgi saadab kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga haldusüksus valimiskokku ühe esindaja, 10 001-50 000 hääleõigusliku kodanikuga üksus kaks esindajat, 50 001-100 000 hääleõigusliku kodanikuga linn või vald 4 esindajat ja üle 100 000 hääleõigusliku kodanikuga haldusüksus kümme esindajat.

Samas jätab praegune seadus reguleerimata selle, kuidas toimub kohalike omavalitsuse esindajate valimine, mis annab suuremates omavalitsustes võimulolevale koalitsioonile võimaluse kehtestada selline esindajate valimissüsteem, et valituks osutuvad üksnes koalitsiooni esindajad, seisab muudatuseelnõu seletuskirjas.

Eelnõu algatajad viitavad ka õiguskantsleri asetäitja-nõunikule Nele Parrestile, kes on märkinud, et kohalikud omavalitsused on seadusest tulenevalt täiesti vabad otsustama, kuidas nad oma esindajad valimiskogusse valivad, sealhulgas kas ja kuivõrd valitud esindajad peegeldavad volikogusisest võimujaotust.

Muu hulgas on ta juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et Tallinna volikogus kehtestatud eriregulatsioon soosib võimulolijate valimist ega taga opositsiooni proportsionaalset esindatust. Sellest ajendatult seadusmuudatus algatatigi.

Muudatuste vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.