President Toomas Hendrik Ilvese kutsel täna erakorraliselt kogunenud riigikaitse nõukogu arutas Venemaa algatatud pingete jätkuvalt kasvu Ukrainas.
Riigikaitse nõukogu toetas ELi ja NATO tugevaimaid vastumeetmeid Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ukrainas Krimmi poolsaarel on Venemaa invasioon ja de facto okupatsioon. Venemaa sõjalisel tegevusel Ukrainas või sellega ähvardamisel on mõju kogu Euroopa julgeolekule,» tõdes president Toomas Hendrik Ilves, kelle palvel kogunes täna seoses Ukraina kriisiga erakorraliselt riigikaitse nõukogu.
Eesti juhtkond sai üksikasjaliku ülevaate olukorrast Ukrainas, Venemaa relvajõudude senisest tegevusest ning arutas NATO ja Euroopa Liidu koordineeritud ja tugevaid samme, mis aitaksid säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja väldiksid olukorra sõjalist eskaleerumist, teatas presidendi kantselei.
«Tegemist on viimase aja tõsiseima kriisiga Euroopas. Ja kuigi meie inimestel pole praegu põhjust muretseda Eesti riigi julgeoleku pärast, mõjutab see kriis ilmselgelt suhteid Euroopas ning Venemaa-EL, Venemaa-NATO ning Venemaa ja maailma suurriikide omavahelist läbikäimist,» ütles president Ilves. «Venemaa kahjustab oma tegevusega iseenda rahvusvahelist usaldusväärsust.»
Riigikaitse nõukogu toetas kõige tugevamaid meetmeid, mida Euroopa Liit ja NATO arutavad praegu vastusammudena Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. Eesti toetab ka sarnaselt ÜRO Julgeolekunõukogule rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejate Krimmi saatmist.
«Ukraina rahvas ja uus valitsus vajavad praegu kõige enam stabiilsust ja rahvusvahelist toetust, et sellest konfliktist väljuda. Uuel valitsusel on esmatähtis taastada toimiv keskvõim ning julgeolek, mis on eelduseks edasistele poliitilistele ja majanduslikele reformidele,» sõnas president Ilves.
«Riigikaitse nõukogu istung näitas, et Eesti vastavad ametkonnad omavad Ukrainas toimuvast vajalikku ülevaadet, nad monitoorivad sündmusi 24/7 ja tegutsevad omavahel koordineeritult,» tunnustas riigipea.
NATO ja Euroopa Liidu võimalikele sammudele keskendusid eilses telefonikõnes ka president Ilves ja tema Poola kolleeg Bronisław Komorowski.
Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Nõukogusse kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.