Valimiseelne Afganistan: 10 miljonit valijat 20 miljonit valijakaarti

Erik Männik Foto: Erakogu

Aprillis toimuvatele presidendivalimistele Afganistanis on registreeritud 11 kandidaati. Nad kõik võib jagada kaheks: tehnokraadid ja sõjapealikud. Esimestel on arusaam sellest, mida Afganistanis teha tuleks, teistel on mõju ja tutvusi vajalike sammude astumiseks. Ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib aga Afganistan nende valimiste järel ka lihtsalt laguneda.

Võitlus Al-Qaeda ja teda võõrustanud Talibaniga algas 2001. aastal liitlastele väga edukalt ning vaid mõne kuuga oli vastane tugevalt lüüa saanud. Ent 2003. aastal algas sissetung Iraaki, mis neelas tohutult ressursse ja oli USA juhitud koalitsiooni jaoks kõrgema prioriteediga kui sõjategevus Afganistanis. Aeglus ja ebakindlus Afganistani ülesehitamisel ning Pakistani põgenenud Talibani pingutused oma sõjalise jõu taasloomiseks viisid selleni, et aastatel 2005–2006 alustasid mässulised aktiivselt oma mõju taastamist.

Barack Obama asumine riigitüüri juurde 2009. aastal tõi kaasa USA kursi väljumisele Afganistani sõjast. Uus administratsioon leidis, et on aeg keskenduda Afganistani riigi tugevdamisele ulatuses, mis lubab koalitsioonivägedel riigist lahkuda ja anda julgeolekuvastutus üle Afganistani üksustele. Järjest aktiivsemalt tegutsevate mässuliste tagasitõrjumiseks ja Afganistanist lahkumise toetamiseks viis USA väejuhatus aastatel 2010–2012 riiki veel ligi 30 000 sõjaväelast ning koalitsioonijõudude isikkoosseis ületas sel ajal 130 000 piiri.