:format(webp)/nginx/o/2014/01/16/2755088t1h2ec9.jpg)
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul ei ole NATO kaitseministrid kordagi arutanud kaitsekulutuste vähendamist allapoole kaht protsenti SKTst ning eriti meelevaldne on sellise mõtte omistamine Ameerika Ühendriikide kaitseministrile.
Reinsalu: NATO pole kordagi arutanud kaitsekulude kärpimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevaleht kirjutas reedel, nagu suhtuks Ameerika Ühendriikide kaitseminister Chuck Hagel mõistvalt Euroopa riikide kaitsekulutuste tasemesse, mis jääb allapoole kokkulepitud kahe protsendi taset.
Reinsalu ütles Postimehele, et Ameerika Ühendriikide kaitseminister on pidevalt survestanud NATO kaitseministrite kohtumisel jõuliselt, kuid viisakuse piirides Euroopa Liidu riike panustama kaitsekulutusteks rohkem raha.
«Ta on ka minuga nendel teemadel neljasilmakohtumistel rääkinud ning avaldanud toetust eraldi Eestile, kes täidab NATO seatud kaitsekulutuste taset kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust,» lausus Reinsalu.
Kaitseministri sõnul on täiesti tühjalt kohalt järelduste tegemine, kui väita, et Ameerika Ühendriigid taganevad kahe protsendi kaitsekulutuste nõudest või ei pea seda enam prioriteediks.
«Vastupidi, meie jaoks on keskne probleem see, et USA poliitiline ja avalik arvamus ei tõmbaks Euroopast tagasi. USAs on kriitika objekt see, miks nemad peavad investeerima kaitsesse ja nii-öelda oma rahaga ülal pidama ka Euroopat,» märkis Reinsalu.
Ta märkis, et kaitsekulutuste taseme viimine kahe protsendi tasemelt allapoole on reaalses poliitikas täielik tabu ja seda teemat ei ole NATO kaitseministrite kohtumisel kordagi jutuks tulnud.
«Loomulikult seletavad oma kaitsesse vähem investeerivad riigid seda poliitiliste olude, Euroopa finantskriisi tulemuste ja muude põhjendustega. Aga kindlasti pole keegi väljendanud mõtet, et kaotame kahe protsendi eesmärgi ära ning need riigid, kes seda nõuet praegu täidavad, võiksid ka vähem kulutada,» rääkis Reinsalu.
Kaitseministri sõnul on Eesti arusaam, et reegleid tuleb täita. Ta rõhutas, et Eesti ei tee seda eelkõige mitte sellepärast, et nii on kirjas mingis NATO paberis, vaid oma iseseisva kaitsevõime arendamiseks. Reinsalu hinnangul oleks Eesti huvides, kui NATO liikmesriikidel õnnestuks kokku leppida rangemad reeglid, et tagada kaitsekulutuste tase kaks protsenti SKTst.
«NATO kaitsevõimes on A ja O loomulikult Ameerika Ühendriigid. Ja just USA sõnum Euroopa liitlastele on, et «ärge sõitke meie kukil, see ei ole jätkusuutlik». Seetõttu on eriti pentsik omistada kaitsekulutuste vähendamise vastuvõetavuse mõttekäiku Ameerika Ühendriikide kaitseministrile,» lausus Reinsalu.
NATO reeglit kulutada riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKTst täidab praegu vaid neli alliansi liiget – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti.
Selle nädala kohtumisel väljendas mitu NATO kaitseministrit seisukohta, et kaitsekulutused tuleb pöörata tõusule, lisas ta.
Kaitseministri sõnul on arusaadav, miks paljud Euroopa riigid, eriti need, kes ei kuulu NATO piiririikide hulka ja naudivad seetõttu mitmeti turvalisemat julgeolekukeskkonda, on globaalse majanduskriisi ajal oma kaitse-eelarveid kärpinud.
«Majanduskriis hakkab tänaseks aga mööduma ning samal ajal pole näha, et Euroopat ümbritsev julgeolekukeskkond turvalisemaks muutuks – pigem vastupidi, kui mõelda kasvõi Ukrainas viimastel nädalatel toimuvale ning Vene Föderatsiooni järjekordsetele ja ootamatutele lahinguvalmiduskontrollidele,» nentis kaitseminister.
NATO kaitseministrid kinnitasid 2011. aasta märtsis poliitilise juhise, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid endiselt peatama kaitsekulude vähenemise ning püüdlema eesmärgi suunas kulutada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust sõjalisele riigikaitsele. Sama on rõhutanud ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen oma värskes, 2013. aastat puudutavas aastaraportis.