/nginx/o/2013/09/06/2305825t1h6679.jpg)
Eesti pensionisüsteemi juures on palju mõttekohti, kuid väide, nagu oleks teise samba raha «ära põlenud», ei vasta tõele, kirjutab rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.
Tellijale
Märten Ross: eilse tulu ja homse lootuse lõksus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vananemine ja töövõime langus on elus kindlad asjad. Seega on meil kõigil üksikuna ja riigil tervikuna pensionipoliitika eesmärk teada – kindlustada inimestele tööjärgsed õigused majanduses loodavale tulule.
Aga kuidas seda organiseerida? Esmane vastus on säästes ehk vahetades tänast tarbimist homse vastu. Säästa võib autokummides või suhkrukottides. Kuid harva säilib kila-kola väärtus paremini, kui omandades selliseid õigusi, mis ise tulu toodavad. Jutt käib ettevõtluse ja muu vara omandiõigustest või laenuandmisest. Olgu siis kodu- või välismaal. Pensionifondi osakud ja pankade hoiused pole muud kui kogum omandiõigusi ja võlanõudeid, mille tagatiseks on vara ja tööinimeste oskused.