/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2013/11/21/2638538t1h252e.jpg)
Riigikogu liikmed Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid tegid täna parlamendile ettepaneku lubada nii kohalikele kui riigikogu valimistele ka erakondade valimisliidud.
Herkel ja Raid lubaksid valimistele ka erakondade valimisliidud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saadikud märkisid täna algatatud eelnõu seletuskirjas, et senine regulatsioon on liiga piirav ning selle tõttu jäävad mitmed poliitilise koostöö võimalused kasutamata.
Nad meenutasid, et aastatel 2002-2005 vaieldi Eestis valimisliitude eluõiguse üle kohalikul tasandil ning kui riigikogu valimistel olid valimisliidud keelatud juba varem, siis toona üritati need keelata ka kohalikel valimistel. Õiguskantsler Allar Jõks pöördus seetõttu riigikohtusse, mis leidis, et piirang ahendab ebaproportsionaalselt inimeste õigust kandideerida, kandidaate üles seada ja valida.
Herkel ja Raid märkisid seletuskirjas, et nii anti valimisliitude eluõiguse taastamisel võimalus kodanike valimisliitudele, kuid erakondade valimisliitude loomise võimalus jäi sel ajal kahe silma vahele. Eelnõuga soovivadki nad lubada erakondade valimisliitude moodustamist nii kohalikel kui riigikogu valimistel. Parlamendivalimistel said valimisliidud osaleda ka 1992. ja 1995. aastal.
«See võimaldaks poliitilisel maastikul rohkem paindlikkust. Peame ette nägema ja ennetama juhtumeid, kus erakonnad pole küpsed ühinemiseks või on ühinemisprotseduur liiga pikaldane, kuid pehmema koostöövormi kasutamine valimisi silmas pidades on otstarbekas,» ütlesid Herkel ja Raid, kes juhtisid ühtlasi tähelepanu, et enamikes Euroopa Liidu riikides on valimisliidud parlamendivalimistel ühel või teisel kujul lubatud.
Lisaks peaksid nende hinnangul riigikogu valimistel osaleda saama ka kodanike valimisliidud, mis praegu on lubatud üksnes kohalike volikogude valimistel. Samas märkisid nad eelnõu seletuskirjas, et põhimõttel «üks probleem korraga» jääb selle regulatsiooni väljatöötamine tulevikuks.
Kui eelnõu leiab riigikogus toetust, peaksid muudatused kehtima hakkama pärast tuleval aastal toimuvaid riigikogu valimisi.