/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/02/378783t1h55ed.jpg)
Täna riigikogus teisel lugemisel olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ei kaota korda, kus mitmed vallad maksavad tugevaid koole pidavatele linnadele seal õppivate oma võsukeste eest raha.
Koolireform jätab vallad linnu rahastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enamik Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) liikmetest olid väga rõõmsad, kui algselt kooskõlastamisele esitatud eelnõus puudus vastastikune arvlemine põhikooli osas juhul, kui vallal või linnal on olemas oma kool,» rääkis Postimees.ee’le EMOLi nõunik Taimi Saarma.
«Kuid tänases eelnõu variandis on arvlemine jälle sees ja lisatud on juurde veel ka koolikoha arvlemise nõue erakoolidega. Selline maksustamine on vallale sisuliselt topelt koolikoha maksmine, sest ka oma kool vajab ülalpidamist.»
Saarmaga sama meelt oli ka riigikogu kultuurikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Peeter Kreitzberg.
Tema sõnul vastanduvad siin valdade ja linnade huvid, sest õppima minnakse tavaliselt väiksemast kohast suuremasse, kus on parem kool.
«Praegu on olukord selline, et rohkem kui 200 omavalitsust maksavad karbikulusid Tallinna linnale,» tõi ta näite.
Kreitzbergi sõnul soosib selline süsteem maapiirkondade hariduslikku mahajäämist ning tasaarveldamise kaotamine aitaks maakoolide taset tõsta.
Opositsioonipoliitiku väitel jäi arvlemisest loobumine eelnõust välja Reformierakonna survel – muidu oleks IRLil olnud raske leida koalitsiooni sees kogu reformile toetust.
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Peep Aru ei saanud aru, kus peitub omavalitsuste vahelise tasaarveldamise teema juures probleem.
Tema sõnul on eesmärk säilitada praegune kord, mis on pikka aega toiminud ja mida pole põhjust muutma hakata.
Ta ei pidanud ka oluliseks praegu sisulistesse diskussioonidesse laskuda. «Eks riigikogu enamus otsustab,» viitas ta täna jätkuvale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teisele lugemisele riigikogus.
Umbes 15 000 õpilast otsib endale igal aastal sobivat kooli. Omavalitsuste arvlemise kogumaht tasemehariduse osas on ca 300 miljonit krooni.