/nginx/o/2014/01/22/2767126t1h25e6.jpg)
Riigi peaprokurör Norman Aas esitas täna õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks. Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks nõusoleku andmise taotluse esitas riigi peaprokurör õiguskantslerile juba möödunud reedel.
Riigiprokuratuur soovib esitada riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises karistusseadustiku paragrahvide järgi selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.
Lisaks soovib riigiprokuratuur esitada süüdistuse Priit Toobalile dokumendi võltsimises selle eest, et ta võltsis viit Eesti Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitte asetleidnud sularahaannetusi kokku summas 11 030,28 eurot.
Seoses Priit Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega on kahtlustatav ka juriidiline isik MTÜ Eesti Keskerakond karistusseadustiku paragrahvi 344 lg 2 järgi. Lisaks on antud kriminaalasjas kahtlustatav Ivor Onksion seoses ebaseadusliku sisenemisega Hannes Rummi meilikontole ning seal olevate e-kirjadega tutvumise ja edastamisega.
Tegemist on sisuliselt sarnaste taotlusega, millega riigi peaprokurör pöördus õiguskantsleri poole juba 2012. aasta 7. septembril. Õiguskantsler tagastas need taotlused, leides, et kriminaalmenetluse seadustiku osa paragrahve on vastolus põhiseadusega ja märkides, et kaalub põhiseadusega vastolu tuvastamiseks pöörduda riigikohtusse. Selle pöördumise riigikohtule tegi õiguskantsler mullu 28. oktoobril.
Tänavu 17. veebruaril jättis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada need seadusesätted osaliselt põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.
Erinevalt eelmistest taotlustest ei taotle riigiprokuratuur enam luba Priit Toobalile süüdistuse esitamiseks erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises selle alusel, et ta võttis võltsitud kassa sissetuleku orderite alusel erakonnale vastu teadmata päritolu sularaha summas 11 030,28 eurot. Riigiprokuratuur lõpetas nimetatud kahtlustuses 26.02.2014 kriminaalmenetluse, kuna 22.01.2014 võttis riigikogu vastu erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega karistusseadustiku paragrahvi muudeti selliselt, et kuriteona on karistatav erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmise alates suurest ulatusest, st keelatud annetus peab olema vähemalt 35 000 eurot.
Tulenevalt karistusseadustikuston seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud.
21. veebruaril esitas riigi peaprokurör õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek ka riigikogu liikmelt Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks kohtumenetluse jätkamiseks. Lõuna ringkonnaprokuratuuri koostatud süüdistusaktiga esitati Vaarmannile süüdistus karistusseadustiku paragrahvide 210 lg 2 ja 297 lg 2 järgi.
Vastavalt põhiseadusele on riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kriminaalmenetluse seadustiku alusel esitab õiguskantsler riigikogule ettepaneku või tagastab taotluse riigi peaprokurörile ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest.