/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/12/21/487736t1h0222.jpg)
Siim Kallast jäävad Euroopa transpordivoliniku kohal meenutama läbielatud Islandi tuhapilv, Euroopa ühendamise rahastu loomine ning oskus erihuvide vahel laveerides ise puhtalt välja tulla.
Täna Postimehes: mida tegi Kallas ELi transpordijuhi kohal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taas Eesti peaministrikandidaadiks pürgiv Siim Kallas (65) sai kümne aasta eest sügisel eurokomisjoni asepresidendiks, ning ühes sellega ajaloos ilmselt kõrgeimale poliitilisele kohale kerkinud eestlaseks. Ometi oli ta Euroopa tavainimese jaoks pea tundmatu, sest kes neil Brüsselis istuvail bürokraatidel ikka jaksab vahet teha.
Kui ta veel eelmist ametiaega administratiivküsimuste eurovolinikuna töötas, küsiti tema käest kord, kas teil tänavu Riias lund ka oli. «Peate aru saama, kui ebaoluline on Eesti oma väiksuse ja asukoha tõttu paljudele institutsioonidele, kes arvamusi kujundavad,» ei imestanud poliitik küsimuse üle.
Kallas sai aga paugupealt kogu Euroopas tuntuks, kui Islandi vulkaan 2010. aasta kevadel purskama hakkas ja suurema osa mandri õhuruumist tuhka täis lõi. Lennukid ei saanud enam õhku tõusta. Umbes nädala kestnud kriis tõi kaasa saja tuhande lennu tühistamise, ning mõjutas umbes 10 miljonit lennureisijat.
Kui volinik Kallas oleks Euroopa avalikkuse silmis tekkinud kaoses süüdi jäänud, olnuks tegu tõenäoliselt mastaapseima läbikukkumisega, millega eestlane eales hakkama saanud.
Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!