«Eesti laulu» finalistid on välja valitud. Igasuguste valikute puhul võib vaielda, et miks just see ja mitte teine. Selle valiku puhul võib märgata teatavat kalduvust objektiivsele tõele, sel juhul aga pole enam mõtet vaielda. Kellel suure tõenäosusega paremate hulka asja pole, see jäi ka välja. Muidugi kui muusika puhul hakatakse rääkima objektiivsest tõest, siis ei pruugi asjad väga head enam olla. Paraku.
Eesti laul: ootuspärase võidukäik
Poolfinaalide puhul võib teha järelduse, et eesti popmuusikas aastal 2014 määrab üldpilti selline folk-rokk-meeleolu – finaali pääsesid Lenna, Kõrsikud, Brigita Murutar, Wilhelm ja Traffic, kõik eriilmelised, kuid arvata võib, et samadelt tunnetuslikelt alustelt lähtuvad. See tunnetuslik alus on küsimus ausast silmavaatest. Kuigi see pole muidugi ainult Eestile iseloomulik. Lenna võimalused neist võistlus kinni panna on isegi kõige suuremad, sest lugu on ju piisavalt catchy ja Lenna esinduslik laulja-bränd.
Maikeni «Siin või sealpool maad» oma suurejoonelises väljapeetuses järgib ehk seda liini, kuhu on meie peavoolu-poppi viimastel aastatel ja ka «Eesti laulu» eduga tüürinud Ott Lepland ja Birgit Õigemeel – seda võiks kirjeldada kui iseendas selgusele jõudnud majesteetlikku meisterlikkust, kui kindla peale minekut. See on muusika, mida kuulatakse ainult väga hea helisüsteemiga.