/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/03/05/143453t1h644d.jpg)
Lõpusirgele jõudnud koolireformi eelnõu kommenteerinud lastevanemate liidu juhi Enn Kirsmani hinnangul peaks lapsevanemal olema õigus näha ka oma täiskasvanud, kuid koolis käiva lapse hindeid.
Kirsman: vanem nähku ka 18-aastase lapse hindeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meile tundub, et eelnõu ettevalmistajad ei ole kursis perekonnaseaduses lapsevanemale pandud kohustusega pidada üleval põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat täisealist last,» rääkis Kirsman Postimees.ee’le.
Nimelt on homme riigikogus teisele lugemisele tulevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
eelnõusse kirjutatud piirang, kus «teovõimeline õpilane» võib piirata lapsevanema juurdepääsu tema õppimisega seotud andmetele.
«Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel,» seisab eelnõus.
Kirsmani sõnul tuleks seda sätet aga muuta. «Leiame, et kui vanematele on pandud kohustus õppivat last toetada, siis peab tal olema ka täielik voli saada teda kogu õppimisega seotud infot,» lisas ta.
Rääkides ligi poolteist aastat riigikogus küpsenud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõust, tõi Kirsman muuhulgas positiivsena välja selle, et paika on pandud kohustus tagada koolis lapsele füüsiline ja vaime turvalisus, ka näiteks hädaolukorra lahendamine koolis.
«Mitte et seda siiani ei ole tehtud, vaid oleme veendunud, et kui see kohustus on seadusega tähtsustatud, siis ehk pööratakse sellele ka senisest palju suuremat tähelepanu,» leidis Kirsman.
Ta avaldas ka lootust, et kuigi haridusministeerium on loobunud seadusega jõuetute gümnaasiumide kinni panemisest ja muust koolivõrgu korrastamisest, jätkub korrastumine (seda just peamiselt gümnaasiumite osas) ning iga kogukond saab välja kujundada just sellise koolitüübi, mis on neile ja nende rahakotile sobivaim.
«Mida kirevam on Eesti koolivõrk, mida rohkem on õpilastel ja nende vanematel võimalusi valida, seda suurem on tõenäosus, et realiseerub põhiseaduse paragrahvis 37 esitatud põhimõte, et «igaühel on õigus haridusele» ning et «laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel»,» märkis Kirsman.
«Täna on just viimane õigus (erinevatel põhjustel) suuresti piiratud.»