Õpilasesinduste liidu hinnangul peab lõpuks pea kõigi osapoolte heakskiidu saanud käimasolev koolireform tooma kaasa ka riigieksamite sisu värske pilguga ümbervaatamise.
Õpilasliit: riigieksamid vajavad sisuvärskendust
«Õpilasesinduste liit on seisukohal, et eksamid määravad suuresti tunni sisu,» rääkis liidu esimees Kristo Peterson.
Tema sõnul ei toeta uus riigieksamite süsteem põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toodud õpiväljundeid ja ainetevahelist integratsiooni just kõige efektiivsemalt.
Sellest lähtuvat tuletavad õpilased meelde, et äärmiselt tähtis on sisse viia eksamite sisulised muudatused, mis toetaksid uutele õpiväljunditele orienteeritud õpet.
Peterson kiitiski nii homme riigikogus teisel lugemisel oleva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kui juba kinnitatud uute üldhariduse õppekavade puhul just nende väljundite kirja panemist ning ainetevahelist integratsiooni.
Ta tõi positiivse poole pealt välja ka mitmeid uue eksamisüsteemiga kaasnevaid uuendusi. Näiteks see, et kui õpilane kukub eksami läbi, saab ta läbida samal aastal järeleksami ja lõpetab siiski kooli.
«Positiivne on ka see, et eksam on sooritatud, kui õpilane saab vähemalt 50 protsenti, st et eksamite sisu muutub lihtsamaks.»
Seejuures väheneb tema sõnul eksamitele orienteeritud õpe ning kõrgkoolid saavad arvestada individuaalset lävendit ja vastavalt sellele korraldada vastuvõtu vestlusi ja teste.
Õpilasliit soovitab ka ministeeriumil ja koolidel pöörata olulist tähelepanu sellele, et uued jaanuaris vastu võetud uued õppekavad tegelikult käiku läheksid. Petersoni sõnul on võtmeküsimus õpetajate valmisolek muudatustega kaasa minna.
«Selleks tasub kaaluda ülikoolide seniste õppekavade uuendamist tulevaste õpetajate jaoks ja ka tänastele õpetajatele täiendkoolituste läbiviimist.»