Saali täitsid pidulikud pered ja lillelõhn

Helika Mesilased vihtusid aktusel muu kava hulgas ägedasti tantsu lüüa, pildil vasakult Lauri Verliin, Liise Soome, Ott Langel, keskel Maria Tars, edasi Markus Mägi, Kelly Pallo, Kermo Liivak. Foto: Sille Annuk

Siin kuskil on palju piibelehti, mis kõik kõvasti lõhnavad, oli esimene mõte, mis neljapäeva õhtul üle Helika lasteaia läve astudes pähe turgatas.

Lõhna tulvas kimpudest, mis lebasid saalitäie pidulike ja ootusärevate nägudega lapsevanemate süles. Kõrvaltoas tegid viimaseid ettevalmistusi oma lõpupeo eeskavaga lavale astumiseks 24 mudilast Helika Mesilaste rühmast.

Varsti kooli!

Muidu võimlemisplatsina kasutuses oleva saali tagumises nurgas redelitel turnis Kevin, kes käib juba lasteaia kõrval asuva Karlova kooli teises klassis. Suure venna juurde koolipinki igatseb väga jõuda ka tema vend Kermo, kes on üks laval usinasti tantsivatest ja laulvatest Mesilastest, rääkis nende ema Ragne Liivak.

«Ei, mina küll ei taha kooli minna, sest lasteaias on nii põnev,» arvas seevastu Kermo rühmavend Uku. Temaga nõustus Liise, kes ütles, et lasteaias on nii palju sõpru, kellest on kahju lahkuda, kui tuleb kooli minna.
Kertu, kes lõpupeol oli koos kaksikõe Kirkega kaunis punases kleidis, aga kibeleb kooli, sest sealgi ootab teda juba palju sõpru ees.

Kolmteist aastat lasteaias töötanud praegune Terakese eralasteaia juhataja Katrin Helendi ütles, et neli-viis aastat koos mänginud poistel-tüdrukutel on tihtipeale kurb lahku minna, eriti linnas, kus ühest rühmast minnakse sageli erinevatesse koolidesse.

«Peale lõpupidu on laste käitumises täitsa muutust näha, nad tunnevad, et on juba natuke nagu täiskasvanud,» ütles Tartu venekeelse Annikese lasteaia eesti keele õpetaja Aljona Frolenko.

Kermo ja Kevini õde Kätlin, kes käib praegu 7. klassis, mäletab, et lasteaia lõpetamine tekitas küll sellise tunde, et oled juba suur, nagu kõik need poisid ja tüdrukud, kellele terve lasteaiaaja on alt üles vaadatud.  

Peole batuut

Ettevalmistus eeskavaks oli Helikas korralik, lastel jätkus õpetajate juhendamisel laule, tantse ja muud põnevat emmedele-issidele näidata kaheks tunniks.

Klõps-klõps sähvisid kogu kontserdi aja fotoaparaadid ja surisesid digivideo-kaamerad. Pärast eeskava anti igale lapsele piduliku käepigistusega lilled ja lõpetamise märgiks rühmas koostatud raamat.

Pärast aktuse lõppu viidi nobedasti õue rühmatoa lauad, pandi asfaldile ritta toolid ja näksiti head-paremat. Vahepeal pandi juured mulda lapsevanemate kingitud martsipaniõunapuul ja fotograaf tegi pilte.
Vanemad olid tellinud ka suure batuudi. See meeldis väga, kinnitasid kõik lapsed kui ühest suust.

«Kevaditi tellitakse meid ikka lasteaia lõpupidudele, kuigi masu tõttu vähem kui varem,» sõnas batuudifirma OÜ Ceelia omanik Algo Laidvee.

Eks lasteaia lõpetamine ole oluline ka vanemate jaoks, arvas samuti peagi kooliteed alustava Samueli ema Piret Amjärv-Mikk, kellega koos vaatas venna aktust ka pooleteiseaastane Lovise.
«Üks eluetapp saab ju ikkagi läbi,» lisas Mesilaste rühma Liise isa Jaano Soome.

Lasteaiad Tartus