/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/11/11/92518t1h0d58.jpg)
Homme riigikogus teisel lugemisel olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu annab õiguse teha vähemalt igast viiendast tunnist puudunud õpilaste vanematele rahatrahvi.
Suurpopitajate vanemad hakkavad saama trahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul kantakse andmed iga ühes õppeveerandis mõjuva põhjuseta enam kui 20 protsendist tundidest puudunud õpilase kohta hariduse infosüsteemi.
«Selle õpilase vanemat võib seaduses sätestatud tingimustel karistada rahatrahviga ning õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võib esitada alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks,» rääkis ta Postimees.ee'le.
Ladva väitel ei trahvita siiski vanemaid, kes on palunud koolilt või omavalitsuselt abi lapse koolis käima sundimiseks ning osalevad vastavas programmis.
«Vanema puhul, kes on ise hädas ja otsib tuge, ei saa rahatrahviga karistamist pidada põhjendatuks,» lisas ta.
Rahatrahvi võib Ladva sõnul asendada vanema nõusolekul üldkasuliku tööga, kasvatusalase koolitusega või lapsega koostegevusega.
Lastevanemate liidu juhi Enn Kirsmani hinnangul paneb nii kõrge eelnõusse sisse kirjutatud «aktsepteeritav» põhjuseta puudumise protsent õlgu kehitama.
«Parafraseerides ühe erakonna kunagist valimislubadust (millest nüüd on küll õnneks loobutud), saavad edaspidi olema lubatud ilmselt «koolivabad reeded»,» leidis ta.
Haridusministeeriumi pressijuhi Tarmu Kurmi sõnul on koolikohustuse järelevalve reformimise eesmärk siiski vastupidine.
«Põhjuseta puudumiseks loetakse juba ka ühte puudutud tundi ning seadus näeb ette rida tegevusi, mida kool sellisel juhul ette peab võtma: näiteks lapsevanemate teavitamine, kooli pidaja informeerimine jne,» meenutas ta.
«20 protsendi piir on seadusse kantud statistiliste andmete kogumiseks laste kohta, kelle puhul räägime juba süsteemsest puudumisest.»
Eelnõu kohaselt peab lapsevanem teavitama kooli õpilase puudumisest ja selle põhjustest juba esimesel päeval. Kui ta seda ei tee, peab kool järgmisel päeval ise vanemaga ühendust võtma.
Kui kool lapsevanemaga kontakti ei saa, peab ta päev hiljem pöörduma linna- või vallavalitsusese, kes siis võtab puudumise põhjuste väljaselgitamise ja lapse kooli tagasi toomise enda tagada.
Lisaks, kui kool kahtlustab, et vanemad esitavad lapse puudumist õigustades valeinfot, võib kool küsida neilt täiendavaid selgitusi või paluda abi linna- või vallavalitsuselt.