Lasteaialaste pikad töötunnid tulenevad süsteemist

Tallinna Piilupesa lasteaed Foto: Mihkel Maripuu

Statistikaameti andmetel viibivad Eesti lapsed lasteaias nädalas rohkem aega kui Euroopa Liidus keskmiselt. Spetsialistide hinnangul ei saa vaid statistiliselt andmeid võrrelda, sest lastehoiu- ja haridussüsteemid on riigiti väga erinevad.

Statistikaameti teatel viibib Eesti eelkooliealine laps lasteaias ligi 40 tundi nädalas, samas kui Euroopa Liidus on sama vanuserühma lapsed lasteaias keskmiselt 28 tundi nädalas.

«Ilmselt on peamine põhjus selles, et lasteaia kasutamine Eestis on oluliselt levinum kui Euroopa Liidus keskmiselt,» märkis Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika lektor Tiia Õun. Eestis on vähe levinud alternatiivsed laste hoiuvõimalused, mis on mujal Euroopa riikides palju kasutusel, eriti just alla 3-aastastele lastele.

Õun tõi ka välja, et Eesti lasteaiad on avatud kogu pika päeva, keskmiselt 12 tundi, kui mujal Euroopas on palju hoopis nii-öelda poole päeva lasteaedu. «Võib öelda, et Eestis on tagatud lapsele terve päeva jooksul turvaline õpi- ja arengukeskkond ning lapsevanemad ise väärtustavad alusharidust ja lasteaeda üha enam,» sõnas Õun.

Samuti on tema hinnangul osa ka lastevanemate töökorraldusel, sest osaajaga töö ei ole Eestis väga levinud.

Tema sõnul ei saa hinnata, on see keskmine aeg, 40 tundi nädalas hea või halb. «Pigem on oluline see, milline on lasteaia kvaliteet ehk mis seal toimub, millises keskkonnas, kellega koos ja kuidas laps selle aja veedab.»

«Samas on meie lasteaedade kõrget külastatavuse näitajat positiivselt esile toodud näiteks UNICEFi uuringus, kus leiti, et PISA testis kõrgeid tulemusi saanud riikide üks ühine näitaja oli koolieelsete lasteasutuste kõrge külastavus,» sõnas Õun.

Ka Skandinaavias sarnane olukord

Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk märkis, et sarnaselt Eestiga on tegelikult ka kõigis Skandinaavia riikides laste lasteaias käimise protsent kõrge ja kohati ka seal viibimise periood pikk.

Mitmes Euroopa riigis algab aga kohustuslik koolitee varem kui Eestis. Näiteks Hollandis lähevad lapsed kohustuslikus korras kooli viieaastaselt, kuid sealsed tegevused on väga sarnased meie lasteaia kahe vanema rühma tegevustele.

Seetõttu ei pidanud Kukemelk korrektseks niimoodi statistilisi andmed otseselt teiste riikidega võrrelda, lähtudes vaid laste vanusest.

Pealegi sõltub lasteaiakasutus paljudest asjaoludest, muuhulgas riiklikest peretoetustest, väljakujunenud traditsioonidest, majanduslikest võimalustest ja muust.

Alla 3-aastased rohkem kodus

Vaid alla 3-aastased lapsed käivad statistikaameti andmetel Eestis vähem lasteaias kui Euroopa riikides keskmiselt.

Õuna sõnul mõjutab seda asjaolu, et Eestis on vanemal võimalik kodus olla kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Teisalt on suuremates linnades raske alla 3-aastasele lasteaiakohta saadagi.

Nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu riikides kasvab viimastel aastatel lasteaedade populaarsus – seal käib üha rohkem ja üha nooremaid lapsi.

Kukemelk tõi välja, et viimastel aastatel on lasteaias käivate laste osakaal jõudnud 6-aastaste puhul üle 90 protsendi. «Laste varasem sotsialiseerumine aitab paljusid kindlasti kooliks paremini ette valmistada. Kuid samas ei tohi jätta arvestamata laste individuaalseid iseärasusi ning kõiki mõõta «ühe ja sama puuga»,» arvas dotsent.

Statistikaameti andmeil käis Eesti kolmeaastastest kuni kooliealistest lastest 2008. aastal lasteaias 88 protsenti. Neist 84 protsenti viibis lasteaias üle 30 tunni nädalas ja ainult 4 protsenti oli neid, kes olid lasteaias alla 30 tunni nädalas. Samas Hollandis, Suurbritannias ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides viibis enamik lapsi lasteaias alla 30 tunni nädalas.

Alla kolmeaastastest käib Eestis lasteaias 17 protsenti, Euroopa Liidus 28 protsenti.