Inimõiguste kohus mõistis Narva eksvolinikule 4900 eurot hüvitist

Fjodor Ovsjannikov Foto: Põhjarannik

Euroopa inimõiguste kohus mõistis neljapäeval langetatud otsusega konkurentsialastes kuritegudes süüdistatavale Narva endisele linnavolinikule Fjodor Ovsjannikovile hüvitiseks 4900 eurot, kuna ta ei saanud eeluurimise ajal piisavalt tutvuda kriminaalasja materjalidega.

Inimõiguste kohus leidis, et Ovsjannikovi kaitsja ei saanud eeluurimise ajal prokuratuurilt piisavalt informatsiooni, et hinnata oma kliendi vahi all hoidmise õiguspärasust. Kohus tõdes, et kriminaaluurimise käigus kogutud tõendite salajas hoidmine on uurimise huvides sageli vajalik ja seaduspärane, kuid kaitsja peab saama piisavalt infot, et hinnata oma kaitsealuse vahi all hoidmise seaduslikkust.

Sellega rikkus Eesti riik inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni punkti, mis ütleb, et igaühel, kellelt on võetud vabadus vahistamise või kinnipidamise teel, on õigus taotleda menetlust, millega kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise seaduslikkuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine osutub ebaseaduslikuks.

Seega peab Eesti riik maksma Ovsjannikovile 4900 eurot hüvitist.

Narva endine linnavolinik Fjodor Ovsjannikov oli konkurentsialaste süütegude uurimiseks algatatud kriminaalasja eeluurimise ajal 12. juulist 2011 ning 11. jaanuarini 2012 vahi all.

Ovsjannikovi kaitsja esitas inimõiguste kohtule kaebuse ka tema vahi all hoidmise aja pikkuse ja otstarbekuse kohta, kuid selles osas kohus rikkumist ei leidnud ja otsustas, et mehe vahi all pidamine oli seaduslik.

Viru maakohus ei ole Fjodor Ovsjannikovi konkurentsialaste süütegude kriminaalasjas veel otsust langetanud, otsuse kuulutamine on 7. aprillil.

BNSi andmetel nõudis prokurör mullu novembris Ovsjannikovile reaalset vangistust. Süüdistaja hinnangul on Ovsjannikovi süü mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsi kahjustavas leppes tõendatud ning kohus peaks määrama mehele kaheaastase vangistuse.

Samuti kohtu all olevatele Aleksander Arsentjevile ja Viktor Belsnerile nõudis prokurör karistusi konkurentsikuriteo eest. Arsentjevile küsis süüdistaja ühe aasta ja kolme kuu pikkust vangistust, millest reaalsele kandmisele peaks kuuluma kaks kuud, ülejäänud tuleks aga mõista tingimisi nelja-aastase katseajaga. Belsnerile küsis süüdistaja rahalist karistust 4991 euro ulatuses.

Andrei Filippovile küsis prokurör konkurentsikuriteo ja altkäemaksu võtmise eest ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust. Sellist karistust nõudis prokurör ka Sergei Hamitskile ning seda kokurentsikuriteo ja mõjuvõimuga kauplemise eest.

Ovsjannikovi, Arsentjevi, Hamitski ja Filippovi kaitsjad taotlesid oma klientide õigeksmõistmist, Belsneri kaitsja aga kergemat karistust.

Mullu veebruari keskel alanud protsessil kinnitasid pärast süüdistuskokkuvõtte avaldamsit viiest süüalusest neli, et ei tunnista end süüdi. Süüd eitasid lisaks Ovsjannikovile ka Narva endine abilinnapea ja praegu linnavolikogusse kuuluv Andrei Filippov, ärimees Sergei Hamitski ning ettevõtja Aleksandr Arsentjev. Ainsana tunnistas süüd ettevõtluses tegev Viktor Belsner.

üüdistuse kohaselt lõi Narva linnavolikogu ja linnavalitsuse riigihanke konkursikomisjoni liige Ovsjannikov aastatel 2008-2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale Gennadile erinevatel varjatud viisidel 10 protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja, misjärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.

Süüdistus on esitatud ka Narva abilinnapeale Andrei Filippovile selles, et vastutasuks lähedase korteris teostatavate remonttööde allahindlusele, lubas ta ettevõtjale, et tema poolt nimetatud ettevõtted saavad edaspidi Narva linna hankemenetluste raames tellitavad avariitööd ilma sisulise konkursita. Samuti lepiti kokku, et Filippov saab vajaduse korral ettevõtja vahendusel muid soodustusi.

Süüdistatavate poolt toimepandud konkurentsi kahjustava tegevusega tekkis olukord, kus igakordselt ehitus- ja remondihangetes osalevate ettevõtete nimekirja eelneva kokkuleppimise ja seejärel Filippovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel tagati, et eelnevalt loetletud hankekonkurssidel ei saaks osaleda kolmandad ettevõtted ning kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagatakse omavahel.

Lisaks eeltoodule süüdistatakse Ovsjannikovi pistise nõudmises, kui ta küsis 2010. aastal Narva linnas tegutsevalt osaühingult Euroopa sotsiaalfondi projektile linnapoolse finantseeringu eest raha. Osaühingu liikmed keeldusid sellisest pakkumisest.