/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/03/02/529081t1hd27c.jpg)
Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross (IRL) avaldas arvamust, et pole üldse kindel, et Venemaa tippjuhtkond soovib oma riigi elanikkonnal võimaldada vaba reisimist Euroopasse.
Kross: kas Venemaa juhtkond ikka tahab anda oma rahvale viisavabadust Euroopaga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie kogemused piirilepingute allakirjutamisega on üsna suured, kui Tartu rahu siinkohal mitte arvestada, siis esimene kogemus oli 1999. aastal ja teine kord 2005. aasta 18. mail, kolmas siis nüüd,» meenutas ajakirjanik Priit Hõbemägi Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«IRLi volikogu toetas Eesti-Vene piirilepete sõlmimist häältega 59:3 ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli juba toona selle vastu, aga leiti, et see tema isiklik seisukoht ei sega kuidagi põllumajandusministrina töötamist,» rääkis Kross.
«Aga kas Eesti peaks toetama viisavabadust Venemaaga? Järgmise hea tahte žestina?» küsis ajakirjanik Ainar Ruussaar.
«Kui Venemaa võetakse mingi suure rahvusvahelise organisatsiooni või klubi liikmeks, siis tema kombed ei muutu, WTO-l on temaga alatasa probleeme. Kui viisavabadus lastakse ELi poolelt käest ja antakse ära, siis sellest oleks väga kahju,» nentis Hõbemägi.
«Eestile täielik viisavabadus Venemaaha oleks esmapilgul hirmutav, aga mina pole üldse nii kindel, et Venemaa tippjuhtkond tahaks anda oma riigi elanikkonnale täielikku viisavabadust Euroopaga, pole kindel, kas see on praegu Vene riigi huvides,» rääkis Kross.
«Ilmselt lihtsal inimesel pole ka raha, et osta rongipiletit riigipiirini, ja need 20 protsenti, kellel see raha on, saavad ka praegu väga vabalt ELi reisida,» leidis Ruussaar.