Päiksepaisteline lastekaitsepäev meelitas täna lapsed kodu- või kooliseinte vahelt õue, suuremad lastemagnetid olid loomaaed ja Kadrioru noortepark.
Lastekaitsepäev pakkus elevust nii loomadele kui lastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomaaialoomadel oli täna tavalisest põnevam – neid, keda vaadata, oli tavapärasest mitmeid kordi rohkem. Kassade taga venisid mitmekümne meetri pikkused jämedad piletisabad ja populaarsemate loomapuuride taga käis tunglemine.
Lastekaitsepäeval avatakse traditsiooniliselt laste loomaaed. Sinna viis otse loomaaia väravast justkui palverändurite viirg. Loomatalitajate abilised hoidsid süles merisigu, jäneseid ja tibusid, keda lapsed paitada tohtisid. Häbelikumad jänkud peitusid oma kastides äärte alla, sest uus töö oli veel harjumatu. Perenaise abiline Triin Niit rääkis, et väljas olevad stressi sattunud loomad pannakse mõne aja pärast puuri puhkama ning siis tulevad jälle järgmised näitamisele. «Jänesed on tegelikult väga sõbrad, uudistavad näppe ja vahel näksavadki neid, aga tibud väsivad kõige kiiremini,» rääkis Niit.
Kõige lõbusam oli hoopis kitseaedikus. Kitsed jooksid ees, kari lapsi nende järel, viimasena kulgesid manitsusi jagavad lapsevanemad. «Kitsed mäletasid veel mullusest siinset elu ja tulid juba jooksuga selle platsi suunas,» rääkis Niit, kuidas kitsede suvituskohta toomine läks. Tema sõnul meeldib lapsesõbralikele kitsedele seal eriti. Aga on ka põhjust ja eriti hästi näeb seda laps, kes siseneb aedikusse värske võilillelehtede pundiga – siis jooksevad kitsed tema poole ega jäta enne rahule, kui pihk tühi.
Täna oli loomaaed pikitud täis telke, laudu ja putkasid, mis loomapuuride vahepeal laste meelt lahutasid. Ühes õpetati näomaalinguid tegema, teises sai proovida täpsusviskamist, kolmandas panna end proovile viktoriinis. Mitmes kohas joonistati kriitidega asfaldile.
Keskpäevaks, kui järjekorrad piletikassade taga olid veninud mitmesaja meetri pikkuseks, hakkas osa väiksemaid külastajaid juba lahkuma. Ka osa loomi oli juba väsinud ning võtsid laste kilgetest hoolimata uinakuks aja maha – metssigade asemel oli liiva sees näha vaid kaht suurt kivi moodi kühmu ning ühest jääkarustki paistis vaid valge pepu puuri kaugemas otsas. Teine jääkaru käis aga uudishimulikult puuris ringi ja kohe oli tema ees ka trobikond tänulikke vaatajaid.
Loomaaiale tiiru peale teinud 6-aastane Valtteri leidis, et kõige toredam oli täna krokodill, tema 4-aastasele vennale Oskarile meeldis kõige rohkem tibu. Kõigist meeleolukatest vahepaladest hoolimata teadsid nad täpselt, milleks olid emaga kohale tulnud: «Loomi vaatama.»
9-aastane Kris oli nõusse rääkinud oma õpetaja Katrini ja too joonistas talle tiigrinäo pähe. Õpetaja oli terve oma klassiga tulnud loomaaeda juba hommikul, et siin läbi viia looduõpetuse tund. Teise klassi lapsed teadsid väga hästi, et väljasõit oli tehtud erilise, lastekaitsepäeva puhul. Mida see tähendab, teadis Kris ka: «See tähendab, et lastele ei tohi haiget teha.»
Kadrioru pargis loovustoad
Kadrioru noortepargis, Miia-Milla-Manda lastemuuseumi juures ollakse laste saginaga igapäevaselt harjunud. Täna olid muuseumi loovustoad kolinud pargimurule: seal õpetati tuulelohede meisterdamist, villast ehete valmistamist ning ise kingikottide voltimist. Laulsid lastekoorid, esinesid rahvatantsijad ja tsirkus.
Tubastes oludes vooliti soolatainast – see on jahust, soolast ja veest tehtud pehme mass, mis pärast voolimist kenasti vormis ära kuivas. Pisikesed kunstnikud jäädvustasid nii näiteks oma käejälge.
Aias said kõik end tasuta moosiga pannkookidega kosutada.