Titanic kui konks

Merearheoloog James Delgado on Eestis neljandat korda ja nimetab Tallinna oma lemmiklinnaks. Esimest korda tõi ta siia Vello Mässi kutse sukelduda Russalka vrakile. Foto: Mihkel Maripuu

Iga kord, kui vestlusest käib läbi nimi Titanic, pilgutab Ameerika merearheoloogia suurnimi James Delgado kelmikalt silma. Ta teab, et Titanic on võlusõna, mille kaudu saab inimestele rääkida laiemalt arheoloogiast ja merede seisundist. Tallinna külastanud Delgado mõtteid kuulas ja vahendab Arko Olesk.

Huvi arheoloogia vastu tärkas minus tänu Egiptuse püramiididele ja hauakambritele vara, olin kümnene. Arheoloogina ei saanud minust siiski antiikmaailma, vaid tänapäevase maailma kujunemise uurija. Minu akadeemilise huvi all on viimased 500 aastat, parema meelega räägin inimestele, kuidas Gustav Vasa püüdis vallutada mitte ainult Läänemerd, vaid kogu Euroopat, või Hollandi maadeavastustest ja imperialismist. Kuid karjääri jooksul olen pidanud tegelema uuemate ja sümboliteks saanud laevavrakkidega.

Minu esimene instinkt teadlasena on olla antropoloog ja uurida, miks on neist laevadest saanud sümbolid, mida see meie kohta ütleb. Ameeriklaste jaoks on sellised kodusõjaaegne soomuslaev Monitor ja Pearl Harbori rünnakus uputatud USS Arizona. Uurisin laevu, mis uputati esimestes aatomipommikatsetustes Bikini atollil. Siis jõudsin Titanicu juurde.