Miks käitub üks riik enda vastutuse all olevasse rahvuslikku rikkusesse nii hoolimatult? Pidev assimilatsioon, 1930. aastate repressioonid, emakeelse õpetuse keelamine, 1940ndate küüditamine.
Need on vaid üks osa kannatustest, millele ei näi tulevat lõppu. Või tuleb lõpp siis, kui neid rahvaid enam pole ja seistakse uues linnakeskuses muuseumi juures, kus vadja juurtega giid räägib, et elasid kord siin isurid ja vadjalased, neist jäid järele sellised rahvariided, tööriistad ja rahvalaulud. Fotod ja siin on mõned etnograafilised filmid. Üks rahvas on taas riiulile kolinud…