Biitlid kui eesti kultuuri tüvitekst

Foto: Corbis / Scanpix

Veebruaris 1964  esinesid biitlid telesaates «The Ed Sullivan Show» ligi 70 miljonile vaatajale ning muusikaekspert Neil McCormicki sõnul muutsid nad sellega igaveseks muusikat. See oli biitlimaania algus, mis ulatus imelikul kombel ka siia, moraalsete trellide taha.

Kui siinsed rock- ja popansamblid hakkasid kuuekümnendail oma repertuaari võtma biitlite laule, siis publik ei pruukinud seoses kaasaegse lääne muusika vähese otsese leviga Eesti kultuuriruumis nende palade puhul algallikat teadagi. Ent paradoksaalsel moel tõestab seegi biitlite kuulumist eesti kultuuri tüvitekstide hulka, sest näitab biitlite kui nähtuse paigutumist vormistatud tähendusliku tervikuna siinse kultuuri märgisüsteemi.

Kultuuris tervikuna ja igas rahvuslikus kultuuris leidub kultuurinähtusi, mis ei ole jäänud oma loomise ja vahetu toimimise aega ja ruumi, vaid mille tähendus ajaga kasvab ja põimub läbi järgmiste kultuuriliste sündmuste. Üha enam siirdeid ajavaid nähtusi võiks võrrelda nakkuskolletega, ainult positiivses tähenduses. Laiemalt võttes võiks seda nimetada kultuuriliseks mäluks, mis on üks tähtsamaid komponente iga rahva eneseteadvuses.