Eha Võrk: müügimaks ei too hinnatõusu

Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Foto: Liis Treimann

Abilinnapea Eha Võrk (Kesk­erakond) kirjutab, et müügimaksu tingis valitsuse otsus tõsta ­käibemaksu ja alandada tulumaksu ­eraldamise määra.

Tänasest jõustuv Tallinna otsus kehtestada üheprotsendiline müügimaks linna haldusterritooriumil oli suuresti põhjustatud valitsuse otsustest, millega vähenes omavalitsustele eraldatav tulumaksuosa ja tõusis käibemaks. Kindlasti ei ole pealinn ainus omavalitsus, kes sellises olukorras oli sunnitud leidma alternatiive eelarvekärbete täitmiseks. Täiendavate kohalike maksude kehtestamisega ei soovita siiski ühekordseid probleeme lahendada, vaid tahetakse tagada omavalitsustele omane põhitunnus ehk finantsautonoomia, mis on sätestatud ka põhiseaduses.

Mitmed sõltumatud väliseksperdid on samuti tõdenud, et Eesti omavalitsustel puudub nii tulude kujundamisel kui ka kulutuste puhul piisav paindlikkus. Samal ajal lasub omavalitsustel kohustus leida lahendus küsimusele, kuidas vähenevate sissetulekute tingimustes täita linna esmane kohustus ja tagada kõigile linnaelanikele seaduse järgi avalike teenuste kättesaadavus ja linna stabiilne areng.

Teadmiseks: möödunud aastal kaotas Tallinn tulumaksu eraldamise määra alandamisest 11,93 protsendilt 11,4 protsendile ligi 126 miljonit krooni. Prognoosi kohaselt on kaotus tulumaksumäära alandamisest tänavu 152 miljonit krooni. Niisamuti kaotas Tallinn käibemaksu tõusuga eelmisel aastal 26 miljonit krooni, tänavune kadu on 52 miljonit krooni.

Kindlasti ei ole Tallinna müügimaksu kehtestamisel selliseid tagajärgi, kui näiteks eelmisel suvel käibemaksu tõusul kogu riigis. Ka Eesti Panga asepresident Rein Minka on öelnud, et Tallinna müügimaksu mõju on kuus korda väiksem, kui oli kaheprotsendiline käibemaksu tõstmine eelmise aasta juulis. Käibemaksu mõju tarbijahinnaindeksile oli 0,6 protsenti, ent müügimaksu puhul 0,1 protsenti.

Kohalikud maksud on levinud mujalgi Euroopas. Kõige suurem kohalike omavalitsuste maksuautonoomia on meie naabritel soomlastel, rootslastel ja taanlastel. Samuti on Saksa linnade peamiseks sissetulekuallikaks müügimaks. Ka Eestis ei ole müügimaks mingi uus nähtus ning Tallinn ei ole esimene ega ainus omavalitsus, kus seda maksu rakendatakse. Praegu kehtib müügimaks näiteks Maardu linnas ja Harku vallas.

Kahetsusväärselt on meedias palju kõneainet tekitanud kaupmeeste seisukoht, justkui tooks Tallinna müügimaks kaasa hinnatõusu kogu Eestis. Tallinna linnavolikogu määrusega jõustatud müügimaks on kehtestatud üksnes Tallinna haldusterritooriumil. See tähendab, et pealinn kogub müügimaksu kauplejatelt, kelle tegevuskoht on majandustegevuse registri andmeil Tallinna linna haldusterritoorium.

Kaupmeestel ei ole voli ega seaduslikku alust laiendada Tallinnas kehtivat müügimaksu ega lisada seda väljaspool pealinna müüdavatele kaupadele. Sellisel juhul rikutakse seadust või petetakse sihiteadlikult tarbijaid-ostjaid.

Ilmselge on ka fakt, et väljaspool Tallinna müüdud kaupadelt ja teenustelt müügimaksu Tallinna linnale tasuma ei pea. Seega ei ole teistes linnade-maakondade kauplustes hindade tõstmine seotud pealinnas kehtiva müügimaksuga.

Pealinnas rakenduv müügimaks ei tähenda veel automaatselt hinnatõusu Tallinna kauplustes, sest maks on ikkagi ettevõtjatele ehk kauplejatele. Nii võivad mitmedki kauplejad oma hindu üldse mitte tõsta või siis tõsta näiteks ainult 0,5 protsenti või veelgi vähem. Juba ongi kõrvuti nende kaupmeestega, kes väidavad, et üle-eestiline hinnatõus on paratamatu, ka selliseid, kes räägivad vastupidist – niigi tihedas konkurentsis ei ole üldse võimalust hinnatõusuks.

Müügimaks nagu ka mis tahes uus maks või maksumäära muudatus näib peaaegu alati absurdsena tarbijale, ent mitte maksu kehtestajale. Müügimaksust saadava tuluga saab linn toetada nii ettevõtlust, uute töökohtade loomist, koolide-lasteaedade, teede-tänavate ehitamist jpm. Ehk teisisõnu: müügimaksust saadav tulu suunatakse meie linna elu ja keskkonna parandamisele.