Maanteeamet otsustas seoses soojade ilmadega, et sel talvel riiklikke jääteid enam ei avata ning vabanenud raha suunatakse maanteede remondiks.
Jääteede hooaeg on selleks talveks lõppenud
Maanteeameti lääne regiooni juhi Enn Raadiku sõnul pole vabanenud summa kogu teederemondi raha arvestades küll suur, kuid piisav selleks, et teha korda mõni teelõik, mis on kohalikele elanikele aastaid peavalu valmistanud.
«Vabanenud vahendid suuname kruusateede remondiks ja korrashoiuks. Hetkel ei oska me veel konkreetselt öelda, millisel teelõigul me seda raha kasutame, kuid see võimaldab meil remontida veidi rohkem teid, kui me algselt olime planeerinud,» selgitas Raadik, kelle andmetel kulus sel hooajal riiklikele jääteedele veidi üle 51 000 euro.
Tänavu tegeles Maanteeamet viiega kuuest riiklikust jääteest, kuna kohe hooaja algul otsustati, et Muhu saare ja mandri vahelise talvetee rajamine pole majanduslikult otstarbekas. Viiest jääteest õnnestus ametlikult avada kolm, neist Saaremaa ja Hiiumaa vaheline tee vaid üheks päevaks. Ühtekokku kulus jääteede – nii uuringutele, rajamisele kui hooldusele – 51 330 eurot ning neid kasutas 6344 sõidukit. Seega tuli ühe sõiduki talitee kasutamise keskmiseks kuluks 8,09 eurot.
Jääteede hooaeg algas 24. jaanuaril Haapsalu-Noarootsi jäätee avamisega, 3,5 kilomeetri pikkune jäätee oli avatud 15 päeva, viimati sai sellel jääteel sõita 11. veebruaril. Kokku sõitis sellel jääteel 5659 sõidukit, tee rajas paralepa Sadam OÜ ning jäätee maksumuseks kujunes 12 439,11 eurot.
Mandri ja Hiiumaa vahelist Heltermaa-Rohuküla 25 kilomeetri pikkust jääteed tänavu ei avatud, jääuuringutele kulus kokku 10 971.00 eurot. Jäätee rajamise ettevalmistustega tegeles OÜ Hiiu Teed.
Hiiumaa ja Saaremaa vaheline Tärkma-Triigi 16,9 kilomeetri pikkune jäätee oli tänavu avatud vaid ühel päeval, 7. veebruaril, kokku sõitis jääteel 86 sõidukit. Jäätee maksumus koos uuringutega oli 7962,07 eurot, tee rajas Eesti Teed AS.
Kihnu-Munalaiu 12 kilomeetri pikkust jääteed tänavu ei avatud, jääuuringutele kulus kokku 6346,32 eurot. Tee rajamise õigus oli Eesti Teed ASil.
Mandri ja Muhu saare vahelise Virtsu-Kuivastu 10-12 kilomeetri pikkuse jäätee kohta otsustas maanteeamet kohe perioodi algul, et selle trassiga ei tegeleta, kuna olemasolev praamiliiklus on heal tasemel ja talvetee rajamine pole majanduslikult otstarbekas.
Mandri ja Vormsi saare vaheline Rohuküla-Sviby 10,2 kilomeetri pikkune jäätee oli tänavu avatud viis päeva ajavahemikus 30. jaanuarist 11. veebruarini, kokku sõitis teel 599 sõidukit. Jäätee maksumus oli 13 611,73 eurot ning selle rajas Lääne Teed OÜ.
Jääteede avamise ja sulgemise vahel oli päevi, kus tee oli suletud. Trassid olid avatud valgel ajal 8-11,5 tundi päevas ning sõidukite lubatud kaal oli 2-2,5 tonni, olenevalt jääoludest.