Piirilepete vastane esitas kapole Paeti kohta kuriteoteate

Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna eestvõttel kogunes 18. veebruaril Tallinnas välisministeeriumi ette umbes 50 inimest, kes avaldasid meelt samal päeval Moskvas allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingute vastu. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti-Venemaa piirilepete vastane Holger Kaljulaid esitas eile kaitsepolitseile avalduse, milles taotleb kriminaalasja algatamist välisminister Urmas Paeti vastu karistusseadustiku riigireetmise paragrahvi järgi.

Kaljulaid ei ole rahul sellega, et Urmas Paet on välisministrina sõlminud kaks korda Venemaaga piirilepped, mis sätestab Eesti ja Venemaa vahelise piiri erinevalt Tartu rahulepingus sätestatust.

Karistusseadustiku riigireetmise paragrahvis seisab, et Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule, karistatakse 6-20-aastase või eluaegse vangistusega.

Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

Tegemist ei ole esimese korraga kui piirilepete vastased Paeti vastu kuriteoavalduse esitavad. Mullu novembris esitasid piirilepete sõlmimise vastased Mart-Olav Niklus, Kalju Mätik ja Aare Pällin riigiprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses piirilepete sõlmimise kavatsusega. Riigiprokuratuur siis kriminaalmenetlust siiski ei alustanud.

Riigi peaprokurör Norman Aas märkis tookord kuriteoteate esitajatele vastates, et prokuratuuri pädevuses on hinnata pöördumises kirjeldatud tegusid ja väiteid üksnes karistusõiguse seisukohalt, kuid prokuratuuri pädevusse ei kuulu kavandatava piirileppe analüüsimine poliitilisest või majanduslikust aspektist lähtuvalt.

«Põhiseaduse paragrahv 122 lõige 1 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Riigiprokuratuur jagab seisukohta, et Tartu rahulepingu paragrahv 122 lõikes 1 mainimise tõlgendus saab pärast põhiseaduse assamblee protokollidega tutvumist olla kokkuvõetult järgmine: «Me tunnistame Eesti praegust piiri nii, nagu ta on määratud Tartu rahulepinguga, aga samal ajal tunnistame ka võimalust sõlmida uusi lepinguid piiriküsimustes, ka idapiiri küsimustes. Ja need ratifitseeritakse samas korras nagu näiteks piirilepingud Lätiga»,» märkis Aas.

Ta nentis, et riigipiiride muutmise võimalusele viitab ka põhiseaduse paragrahvi 122 lõige 2, mille järgi on Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks nõutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, seega ei keela põhiseadus muutmast Tartu rahulepingus kokkulepitud riigipiiri kulgemisjoont uue piirilepinguga.

«Pöördumises ei ole toodud välja argumente, et piirilepingu sõlmimisel mõni Eesti Vabariigi kodanik abistaks oleks abistanud välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isikut Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Eeltoodud põhjustel tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata. Kriminaalmenetluse seadustiku aluse teatatakse kriminaalmenetluse alustamata jätmisest Urmas Paeti osas,» märkis Aas mullu sügisel.