/nginx/o/2013/09/05/2051475t1h4d9c.jpg)
Kuigi juba eeloleval sügisel peaks Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uues hoones küte sees olema, ei suuda Riigi Kinnisvara AS kultuuriministeeriumi ning muuseumiga juba rohkem kui pool aastat kokku leppida, millal ja mis tingimustel toimub küttesüsteemi hange.
75 miljonit eurot maksval Eesti Rahva Muuseumi ehitusel on tekkinud kahtlus, et samal ajal, kui majandusminister üritab riiki monopolidest lahti haakida, siis kultuuriministeerium tahab riigi kalleimat ehitist panna ühe monopoli lõa otsa, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
2016. aastal avatakse plaani järgi Tartus Raadi mõisa maadel maailma üks moodsamaid muuseume ehk uus Eesti Rahva Muuseum ühes oma hoidlate, näitusesaalide ja kõige muuga.
Õhku on visatud kahtlused, justkui tahavad Riigi Kinnisvara AS ning Tartust pärit kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene jõuliselt suruda ERMi küttelahenduse ehitust monopoolsele Tartu Fortumile.
2009. aastal pandi ERMi projektis paika, et hoone hakkab kasutama maakütet.
ERMi direktor Tõnis Lukas selgitas, et maaküte oli tollal projekteerijate meelest ja ka Eesti Rahva Muuseumi meelest kõige turvalisem lokaalne küte, mis ei sõltu kellestki kaugemal ega monopolidest, kuna kohapeal toodetakse sooja ja jahutust. Teiseks oli see tema sõnul ka rahaliselt kõige otstarbekam.
Visiooni, et ERMi circa 32 000 ruutmeetrine hoone tuleb tänu maaküttele ökonoomne ja innovaatiline, mis tagab märgatava kokkuhoiu, presenteeriti avalikkusele, poliitikutele ja rahastajatele uhkelt neli aastat justkui ainuvõimalikku lahendust. Kui mullu märtsis Raadil kopp maasse löödi, arvestasid ka maaküttega tegelevad ettevõtted, et peagi kuulutatakse välja riigihange.
Mullu juunis järsku jutt muutus. ERMi ehituse eest vastutav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõi ootamatult lauale otsuse, et projekti tuleb muuta, maaküte tuleb unustada ning otstarbekam on kasutada hoopis kaugküttelahendust.
RKASi teatest asendada üks lahendus teisega loeti välja, et hanget oodanud maaküttefirmad lükatakse kõrvale ja konkursi võitja on juba ette teada.
Lukas märkis, et kuigi ERMi territoorium Raadil ei jää kaugkütte piirkonna alla, mis on ametlikult linna territooriumil fikseeritud, siis võib öelda, et reaalselt teist pakkujat ei ole võimalik ette kujutada, kui AS Fortumi juhtimisel konsortsium.
RKASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul polnud ettepaneku mõte asendada üks variant teisega, vaid tegelikult panna konkureerima erinevad küttelahendused.
«Meie analüüsid ütlesid, et kuna kaugkütte ja jahutuse lahendused võivad olla soodsamad kui maaküte, siis meie ettepanek ja mõte oli teha hange, kus siis erinevad kütte liigid ja variandid oleksid võrreldavad. Selles mõttes ei saa otseselt öelda, et me tahtsime muuta, võib olla kommunikatsioonist jäi selline mulje,» lausus Udam.
Oli see siis õnnetu sõnavääratus või mitte, kuid lühidalt öeldes raius RKAS oma analüüsidele viidates, et maakütet ei saa enam eelistada ja hankele tuleb kutsuda kõikide küttelahenduste pakkujad.
Udam Kinnitas, et Riigi Kinnisvara eesmärk on tegelikult saada konkursilt parim lahendus hinnates kõiki riske ja tegevusi ja seda pikaajalises vaates 15-30 aastat.
ERMi direktor ladus aga Riigi Kinnisvara hinnangutele vetosid ja nõudis maakütte hanget.
Lukase sõnul on tema soov muuseumi direktorina olnud, et muuseumi huvid oleks kaitstud, ERMi kuvand jääks innovaatiliseks ning hilisemad haldus-, sooja- ja jahutuskulud ei läheks liiga suureks.
«Kõige parem oleks olnud seda testida siis, kui oleks tehtud projektipõhine maakütte hange. Kui see oleks ebaõnnestunud, nii nagu kaugkütte mehed ka kogu aeg väidavad, siis oleks saanud otsida juba muid lahendusi, kaasa arvatud võimalik projekti muutmine. Ma olen neid arvutusi näinud. Maaküte läheb palju kallimaks, kui te arvate,» leidis ERMi direktor.
Fortum ehk Tartu kaugkütte monopolist käivitas samal ajal oma lobimasina.
Lukas kirjeldas, et enne seda, kui ta jõudis Riigi Kinnisvara ASile vastatagi, saatis AS Fortum päris laiale ringile, kus olid ministrid ja omavalitsusjuhid, murekirja, kus ta väitis, et Eesti Rahva Muuseum otsib kõikvõimalikke ettekäändeid selleks, et mitte minna kõige soodsama lahenduse ehk kaugkütte peale.
Juulis teatas Fortum Eesti juht Margo Külaots juba avalikult Postimehele, et nendega on muuseumi kaugküttelahenduse konkursil võistelda peaaegu võimatu: nad on veendunud, et suudavad ERMile pakkuda parema lahenduse kui maaküte. Novembris jätkas kaugkütja survet ning saatis ministritele ja otsustajatele uue protesti tõrksa Lukase peale.
Kultuuriministeeriumi kantsler sekkus ja erinevalt teistest küttepakkujatest kutsuti Fortum laua taha.
Nõgene nõustus, et loomulikult võib see jätta võimaluse kahtlustamiseks.
«Kõik inimesed võivad kirjutada kultuuriministeeriumisse ja kui esitatakse selline süüdistus, et riik ei ole ilmselt soovimas välja kuulutada avatud hanget kõikide kütteliikide vahel, siis see on oluline süüdistus ja kultuuriministeerium peab selle kirja kirjutaja vastu võtma ja sellel teemal kindlasti vestlema,» tõdes Nõgene.
Vaidlused aga jätkusid ning eelmise aasta viimastel päevadel juba tundus, et Lukase vankumatu hoiak võitis. RKAS teatas, et muuseumile tuleb maaküte. Nüüd sekkus kantsler uuesti, nõudes Lukaselt, kas ta on valmis vastutama, et maaküte on ERMile kõige soodsam.
«Sellisel hetkel, kus RKAS taandab ennast sisuliselt vastutusest hoone ehitamisel soodsamate lahenduste leidmise osas, puhtalt seetõttu, et riigimuuseumi direktor ei andnud sellise hanke väljakuulutamiseks nõusolekut, kohustub kultuuriministeerium sekkuma, kui RKASi põhjendused ja kaalutlused, et mõni teine kütteliik võib olla soodsam, tunduvad tõenäolised,» lausus kultuuriministeeriumi kantsler.
ERMi direktori silmis on kantsleril välja kujunenud seisukoht, et maaküte ei ole sobiv ja on Eesti Rahva Muuseumile liiga kulukas.
Nõgene kinnitas, et tal ei ole kultuuriministeeriumi kantslerina Tartu Fortumiga mitte vähimatki pistmist.
«Kantsleri huvi on see, et riigieelarveliste vahendite kasutamine oleks võimalikult säästlik. Kui RKAS, kes on riigi kinnisvara kompetentsikeskus, on asunud seisukohale, et neli aastat tagasi tehtud projekt ei pruugi olla täna kõige soodsam, siis kultuuriministeeriumi kantsler, vastutab kultuuriministeeriumi eelarveliste vahendite kasutamise eest, peab aitama välja selgitada tõde,» lisas ta.
Tänaseks ERMi küttelahenduse hange jälle tupikus: RKAS ja Nõgene heidavad Lukasele ette arusaamatut jonnimist ning kahtlustamist. Lukas aga arvab, et vastased tahavad ERMi kuvandit innovaatilisusest ja sõltumatusest kõrvale visata ning eelistavad kaugkütet. Üks pool tahab avatud hanget kõigile kütteliikidele, teine tahab konkurssi ainult maakütte pakkujatele.
Tüli kõige suurem kannataja on Eesti Rahva Muuseumi õigeaegne valmimine.
RKASi juhatuse liige Elari Udam tõdes, et tänaseks on juba päris tõsine probleem kerkimas, kuigi Riigi Kinnisvara oli oma ettepanekutega laual juba eelmise aasta sügisel ning soov oli saada selle aasta kevadest küttelahenduse pakkuja lepingusse.