Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2011/02/03/509493t1h1f63.jpg)
Kolumnist Ahto Lobjakas kirjutab, et Ukraina on doomino, mille langemisel jäävad kaitseta järgmised riigid, ja sellest ohust saadakse Ida-Euroopas väga hästi aru.
Jacques Poos, Luksemburgi välisminister 1991. aastal, ütles teel rahukõnelustele Jugoslaavia ja Sloveenia vahel surematud sõnad: «Euroopa tund on tulnud.» Ta ei mõelnud neid sõnu nii, nagu nad eesti keeles kõlavad: lõpp on käes. Ta mõtles neid indogermaanlike, risbieterlike triumfikuulutajatena. Eesti moodi olnuks ta sõnad prohvetlikud – ja olemata jäänuks nii ehk palju absurdset ja nurisünnituslikku, mis Euroopa Liidu välispoliitikat sellest hetkest on saatnud.