Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Matthew Crandall: piirileping ja rahvuslik narratiiv

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Matthew Crandall.
Matthew Crandall. Foto: Erakogu

Matthew Crandall kirjutab, et suhete normali­seerimist Venemaaga ning piiri juriidilist sätestamist saab nii Eestile kui eestlaste suveräänsusele ainult positiiv­seks pidada. See on parim viis austada nende ohvreid, kes on pidanud kannatama vaba Eesti nimel.

Mõni aasta pärast seda kui Eesti Vabariik oli saavutanud iseseisvuse, sätestati Uruguays Montevideos vastu võetud konventsioonis neli riigi suveräänsuse põhitunnust: alaline elanikkond, määratletud territoorium, legitiimne valitsus, võime astuda diplomaatilistesse suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse definitsioone on mõistagi mitmesuguseid, aga see on seniajani üks tähtsamaid.

Nüüd astus Eesti märkimisväärse sammu oma suveräänsuse kindlustamisel, sõlmides piirilepingu Venemaa Föderatsiooniga. See on tekitanud negatiivseid tundeid paljudes, kes ekslikult arvavad, et uue piiriga soostudes vähendab Eesti Tartu rahulepingu tähtsust.

Tagasi üles