Liidud keskkonnatasudest: ministeerium on meie ettepanekuid ignoreerinud

Foto: SCANPIX

Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit märkisid eile keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele saadetud pöördumises, et erinevalt ministri väidetust on ministeerium keskkonnatasude tõusu kavandades tööstusettevõtete ettepanekuid ignoreerinud.

Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum ütles Postimehele, et ettevõtjad on nõus keskkonnatasusid maksma, kuid nad peavad ka selgelt aru saama, mille eest nad neid maksavad ning milleks ja kuidas tasudest saadavat raha kasutatakse.

Tema sõnul ei saa keskkonnatasude esmane eesmärk kindlasti olla riigieelarve tulude suurendamine ilma konkreetsete keskkonnaalaste ning majanduslike ja sotsiaalsete analüüsideta. «Keskkonnatasusid maksvad ettevõtted on suured tööandjad ning nende poolt makstavat keskkonnatasu ei saa vaadata lahus ettevõtluse ülejäänud maksukoormusest, mis avaldab neile reaalset mõju,» lausus ta.

Tema sõnul selgus näiteks Mäetööstuse Ettevõtete Liidu tellitud Ernst & Youngi uuringust, mis tegeles konkreetsete kaevandamisettevõtete majandusandmetega, et kaevandustasude tõus käib mitmetele kaevandusettevõtetele tulevikus selgelt üle jõu.

Hetkel puudub ministeeriumil faktipõhine ja reaalne arusaam sellest, mis toimub Eesti keskkonnas tegelikult.

Meybaum märkis ka, et kuigi keskkonnatasude pikaajalist planeerimist alustas keskkonnaministeerium juba 2001. aastal, mil koostati esialgne kava keskkonnatasude kujunemiseks aastatel 2001-2015, ei ole pikaajalise kava koostamisest edaspidi midagi välja tulnud.

Praegu valmistab ministeerium ette 2016. aastast kehtima hakkavate keskkonnatasude raamkava, mille senine arutelu viitab Meybaumi sõnul, et ettevõtjaid kaasatakse vaid näiliselt. «Ministeeriumil puudub selge strateegia või seda ei avaldata ettevõtjatele. Puuduvad alusuuringud, mis annaksid võimaluse määrata planeeritavate keskkonnatasude sotsiaal-majanduslikku mõju,» ütles ta.

Liidud: ministeerium ei tea, mis keskkonnas toimub

Tööstusettevõtete liidud märkisidki keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et riigil puudub keskkonnatasude strateegia, mis sätestaks tasustamise printsiibid ja eesmärgid kooskõlas Eesti riigi huvide ja Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikaga. Samuti puudub ministeeriumil nende sõnul faktipõhine ja reaalne arusaam sellest, mis Eesti keskkonnas tegelikult toimub.

Liitude juhtide sõnul peavad keskkonnatasud põhinema reaalsetel keskkonnamõjudel ja aktsepteeritud metoodika alusel arvutatud väliskuludel, samas aga pole alates 1990. aastatest tehtud uuringuid, mis keskkonnaalaste probleemide olemasolu või puudumist kinnitaksid, nagu pole ka andmeid kaasaegse tööstuse mõjust keskkonnale.

Keskkonnatasude raamkava peab nende sõnul fikseerima ka väliskulude kompenseerimiseks vajalike tasude kasutamise põhimõtted. Nii ettevõtjatele kui Eesti elanikele peab olema liitude juhtide sõnul arusaadav, kuidas keskkonnatasude abil negatiivseid keskkonnamõjud kõrvaldatakse.

Lisaks keskkonnamõjudele tuleb keskkonnatasude määramisel nende sõnul arvestada sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning silmas pidada ettevõtete üldist maksukoormust ja teistest keskkonnanõuetest tulenevat investeerimiskohustust.

«Keskkonnatasusid on käsitletud eraldiseisvalt, ilma et oleks hinnatud tööstuse maksukoormust tervikuna. Pole ka selgeid analüüse, kas tasusid on võimalik tõsta ning kui palju on seda võimalik teha, kahjustamata tööstuse jätkusuutlikkust ja tagada nende investeerimisvõimekus,» märkisid liitude juhid, kelle sõnul tuleks investeerimiskindluse tagamiseks fikseerida keskkonnatasude muudatused mitte vähem kui viis ja piirmäärad 10 aastat enne jõustumist.

Liidud pole rahul, et riik ei ole kaalunud võimalusi suunata ettevõtete ressursid kõige probleemsematesse valdkondadesse, vabastades maksukoormusest tegevusalad, mille investeeringud on riigi jaoks prioriteetsed.

Liitude juhtide sõnul on lahendamata ka riigi omandis olevate nõukogude ajast pärineva jääkreostusega alade likvideerimiseks vajalike vahendite küsimus. «Läbi keskkonnatasude sunnitakse seda tegema vaid kahel-kolmel ettevõttel, kes pole aga jääkreostuse tekke eest vastutavad,» ütlesid nad.

Ettevõtjad ootavad sisulist kaasamist

Liidud pidasid oluliseks, et uue keskkonnatasude raamkava ettevalmistamine oleks läbipaistev ja arusaadav ning sellesse kaasataks sisuliselt ka ettevõtjaid. Samuti tuleb nende sõnul hinnata protsessi käigus keskkonna-, sotsiaalseid, majanduslikke, regionaalseid ning teisi otseseid ja kaudseid mõjusid.

Seni pole keskkonnaministeerium nende hinnangul õigusloome heast tavast kinni pidanud ning on ignoreerinud suuremat osa ettevõtete ettepanekuid ilma igasuguste selgitusteta.

«Hetkel on keskkonnatasude raamkava väljatöötamise käigus tegemist vaid formaalse, mitte aga sisulise kaasamisega, mis võimaldaks kõikidel puudutatud isikutel aru saada protsessist ning keskkonnaministeeriumi poolt langetatud otsustest,» märkisid liitude juhid, kinnitades, et on läbimõeldud ja kaalutletud lähenemise poolt ega toeta järjekordseid kiireid ja läbimõtlematuid otsuseid.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles eelmisel nädalal Postimehele, et kuna riigikohus tunnistas eelmise aasta lõpus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks keskkonnatasude plaanitust kiirema tõstmise kuni aastani 2015, tuleb tasusid tõsta alates 2016. aastast ning sellele ei vaidle vastu ka valdkonnas tegutsevad ettevõtjad.

«Ses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate kiituseks tuleb öelda, et keegi ei vaidlusta põhimõtet, mille järgi maavara kaevandamise ja loodusesse jälje jätmise eest tuleb õiglast hinda maksta. Ei vaielda vastu sellelegi, et 2016. aastast alates tasud praegusega võrreldes tõusevad,» lausus ta.

Samas kinnitas minister, et muudatustega peab saama arvestada pikemat aega ette. «Minu jaoks on see täiesti mõistlik ja mõistetav soov ja sellest me tasudes muudatusi plaanides ka lähtume,» ütles ta ning lisas, et praegu jätkuvad arutelud organisatsioonidega ja seetõttu pole võimalik tasude tulevasi määrasid veel täpselt öelda.