Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid täna hommikul Eesti aja järgi kell 10.30 Moskvas Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu.
Moskvas kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti allkirjastasid välisministrid Eesti ja Venemaa vahelise saatkondade paiknemise tingimusi reguleeriva lepingu.
Eesti ja Venemaa välisministrid hilinesid Eesti aja järgi kell 9 algama pidanud sündmusele 7 minutit. Kõigepealt pidasid nad ühise laua taga vastastikku tervituskõned, milles vahetati viisakusi ja rõhutati kahe riigi koostöö olulisust.
Paet kutsus oma ingliskeelses kõnes Lavrovi külla ja soovis edukat olümpiamängude jätku. Lavrov kõneles vene keeles, kutsudes üles nägema piirilepetega seoses pigem võimalusi kui probleeme. Mõlemad ministrid rääkisid, et Eesti ja Venemaa vahel võiksid olla tihedamad suhted ja parem majanduskoostöö.
Eesti aja järgi kell veerand kümme suundusid välisministrid teise ruumi, et lepetele ajakirjanike ees alla kirjutada. Kohapeal viibiva Postimehe reporteri hinnangul oli sündmust kajastama tulnud ligi 40 ajakirjanikku, neist 10-15 Eestist.
Kolmveerand kümne ajal öeldi ajakirjanikele, et lepete allkirjastamine toimub 10-15 minuti pärast. Välisministrite delegatsioonid viibisid samal ajal suletud uste taga, kus arutati riikidevahelise koostöö teemasid. Piirilepped sai ministrite allkirjad Eesti aja järgi kell 10.30.
Paeti sõnul on selgelt paika pandud piir, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, Eestile oluline julgeolekut kindlustav faktor. «Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand. Lepingutega kinnitatud piirid naaberriikide vahel on oluline eemaldamaks võimalikke arusaamatusi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu seda on territooriumid – seda nii rahuajal kui kriisiolukorras,» lausus Paet välisministeeriumi pressiesindaja teatel.
See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni ei ole Paeti kinnitusel tulevikku vaadates mõistlik ning sisaldab võimalikke julgeolekuriske. «Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepped ka 2005. aastal. Meie selge tulevikku suunatud huvi on, et riigipiir Venemaaga oleks õiguslikult määratletud. Mida vähem on meil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem,» märkis ta.
Paeti kinnitusel on praegusaja Eesti ülesanne kindlustada oma tulevikku. «Eesti on kõige tihedamalt rahvusvaheliste organisatsioonidega integreerunud Põhja-Euroopa riik. Seetõttu on oluline täpselt teada, kus algavad ja lõpevad füüsiliselt Eesti rahvusvahelised kohustused,» ütles Paet.
Ta nentis, et Eesti idapiir on ka NATO kollektiivkaitse piir ning piir, millega lõpeb Euroopa Liidu ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala. Eesti välisministri sõnul ei ole selgelt paika pandud ja toimiva piiri olemasolu võimalik alahinnata julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt.
Pärast allkirjastamist algab piirilepingute ratifitseerimisprotsess nii Eesti kui Venemaa parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist.
Segadus piirilepingutega
Eesti ja Venemaa välisminister allkirjastasid piirilepped esimest korda 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
2012. aasta varasügisel teatas Lavrov, et Venemaa on valmis alustama taas Eestiga piirilepingute sõlmimise üle kõnelusi, ning oktoobris tegi riigikogu valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga lepete sõlmimiseks konsultatsioone.
Seitse kuud kestnud ja mais lõppenud konsultatsioonide käigus lisati 2005. aastal heaks kiidetud piirilepete tekstile kaks lauset, mille kohaselt reguleeritakse vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja kinnitatakse vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist. Piirijoone kulgemist konsultatsioonidel ei arutatud.
Valitsus kiitis piirilepingute eelnõud heaks mullu mai lõpus, Venemaa valitsuse heakskiidu said need septembris.
Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes
Võrreldes 2005. aastaga on piirilepingute sõnastus samaks jäänud ja nii riigipiiri lepingu kui merealade piiritlemise lepingu preambulisse on lisatud järgnev lause: «Arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist». Samuti on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lõik: «Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi». Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes.
Pärast lepingute jõustumist korraldab piirijoone märkimist vastav demarkeerimiskomisjon. Komisjon luuakse piirilepingu artikli 5 alusel. Täpsemalt käsitleb riigipiiri demarkeerimist piirilepingu artikkel 6. Mitmete ametkondade esindajatest koosneva komisjoni tööd hakkab Eestis juhtima välisministeerium.
Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamise eest hakkab vastutama siseministeeriumi haldusalas olev politsei- ja piirivalveamet.
Riigipiiri demarkeerimise ajaline kestus on praegu teadmata, kuid see võib eeldatavasti võtta mitu aastat.
Maismaapiiri mahamärkimisel ja riigipiiri väljaehitamisel tuleb lahendada mitmel pool küsimused praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Nii maismaal kui järvedel toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral, sealhulgas 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel.
Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele. Eesti saab näiteks niinimetatud Saatse saapa osas maad 115,5 hektari ulatuses ja Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas 68,9 hektari ulatuses ning 33,9 hektari ulatuses Suursoo piirkonnas Värska vallas.
Täpsem järgnev tegevuskava kujuneb koostöös mitme ametkonnaga, sealhulgas keskkonnaministeeriumi, maa-ameti, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Venemaa annab saatkonna Moskvas ametlikult Eestile üle
Kuigi Moskva ajaloolises keskosas Malõi Kislovski ja Kalašnõi põiktänava vahelises kvartalis asuv Eesti saatkonna hoone on alates 1922. aastast olnud Eesti kasutuses, ei ole see kunagi ametlikult Eestile kuulunud. Aastatel 1922–1940 maksis Eesti Vabariik maja kasutamise eest Nõukogude Liidule üüri. Saatkonnahoone kasutustingimuste üle on juba aastaid peetud valitsustevahelisi läbirääkimisi. Kinnisvarakokkuleppe allkirjastamine tähendabki, et Venemaa annab hoone ametlikult Eestile üle ja Eesti saab maa 99 aastaks rendile 1 rubla eest aastas. Saatkonna igapäevatöös see samm otseseid muudatusi kaasa ei too ning diplomaatiline esindus jätkab oma tavapärast tegevust. Sama lepinguga seab Eesti pool Venemaa Tallinnas asuva suursaatkonna kasuks 99 aastaks hoonestusõiguse.