Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Politsei esitas EOK juhile Neinar Selile kuriteokahtlustuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Neinar Seli.
Neinar Seli. Foto: Peeter Langovits

Olümpia­komitee president Neinar Seli sai kahtlustuse toimingu­piirangu rikkumises, mille eest võib kohtus süüdimõistmisel määrata rahalise karistuse 30–500 päevamäära ulatuses või kuni üheaastase vangistusega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seli teatas täna pärastlõunal, et tema endal süüd ei näe. «Mingit vastuolu seadusega ma ei näe. Taandasin ennast EOK presidendiks saades sponsorluskomisjonist ja nüüd ministeeriumile probleeme valmistaval nõukogu koosolekul sponsorlust puudutava päevakorrapunkti hääletusel ei osalenud. Ma ei ole ka varasemalt EOK asepresidendina osalenud EOKd puudutavate eraldiste otsustamisel,» ütles Seli.

«Menetluse edasist käiku ei saa ma kommenteerida, olen andnud menetlejale piisavalt selgitusi ja loodetavasti need on piisavad kogu selle asja ära lõpetamiseks,» lisas ta.

Postimees kirjutas novembris, et keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust, et uurida Tallinna Sadama nõukogu oktoobri lõpus tehtud otsust eraldada Eesti Olümpiakomiteele 250 000 eurot. Uurimine võeti ette, sest ajakirjanduses avaldatud infos esines viiteid kuriteole ja neid tuli kontrollida.

Huvide konflikti kahtlus tekkis sellest, et Seli, kes juhib nii Tallinna Sadama nõukogu kui ka Eesti Olümpiakomiteed, ei taandanud end selle otsuse tegemisest.

Tallinna Sadama nõukogu eraldas oktoobri lõpus olümpiakomiteele 250 000 eurot, mis oli mõeldud jahtklubide liidule ja kergejõustikuliidule hooaja toetuseks, Eesti suusaliidule Sotši olümpiamängude ning Eesti paraolümpiakomiteele Rio 2016 paraolümpiamängude ettevalmistusteks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas juba toona, et neil on tõsiseid kahtlusi, kas otsus lähtus Tallinna Sadama kui äriühingu huvidest ning kas see oli kooskõlas seaduse ja äriühingu juhtimise hea tavaga.

Tagasi üles