Üks riigikohtunik jäi saadikupuutumatuse küsimuses eriarvamusele

Ivo Pilving Foto: www.juridicainternational.eu

Riigikohtunik Ivo Pilving jäi riigikogu liikme puutumatuse küsimust arutades eriarvamusele ja leidis, et kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus osas, mis võimaldab toimetada riigikogu liikme juures ilma täitevvõimust sõltumatu otsustaja eelneva nõusolekuta läbiotsimist.

Pilving märkis oma eriarvamuses, et läbiotsimisega võidakse takistada riigikogu liikme mandaadi teostamist arvestataval määral vähemalt siis, kui läbiotsimise käigus äravõetavad teabekandjad sisaldavad olulist informatsiooni ametiülesannete täitmiseks, näiteks  täitevvõimu esindajate kuritarvitusi paljastav teave. Tema hinnangul riivab läbiotsimine riigikogu liikme puutumatuse kõige sügavamat tuuma ka siis, kui äravõetavad teabekandjad sisaldavad teavet, mida saab kasutada riigikogu liikme otsuste mõjutamiseks

«Neid asjaolusid arvestades leian, et läbiotsimine riigikogu liikmega tihedalt seotud valdustes ei ole üldjuhul lubatav ainuüksi täitevvõimu esindajate otsustuse alusel. Kuna aga riigikogu liikme eelnev informeeritus tema juures kavandatavast läbiotsimisest muudaks selle eesmärgi saavutamise suure tõenäosusega võimatuks, ei pea nõusolekut läbiotsimiseks andma riigikogu või tema organ. Puutumatuse tagamiseks on piisav läbiotsimise allutamine mõne täitevvõimust sõltumatu erapooletu otsustaja – näiteks kohtu või õiguskantsleri – eelkontrollile,» märkis Pilving.

Nii riigikogu liikmete kui ka kõigi teiste isikute juures tehakse läbiotsimist üldjuhul prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

Kriminaalmenetluse seadustik sätestab aga, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab läbiotsitavat kohta kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal , kui läbiotsitavas kohas pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel. See seadusesäte ei laiene läbiotsimisele notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures.

Pilvingu hinnangul on see põhiseaduspärane, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe riigikogu liikme juures kohtu määruse alusel toimetatavaks läbiotsimiseks ette erikorda. «Riigikogu liikme puutumatuse tuum on kaitstud, kui tema valdustes läbiotsimise korraldamine on allutatud üldises korras toimuvale kohtulikule eelkontrollile. Intensiivne, ent siiski põhjendatud puutumatuse riive on ka see, kui edasilükkamatutel juhtudel toimetatakse riigikogu liikme valduses läbiotsimist kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid sellest teatatakse 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule,» kirjutas Pilving.

Põhiseaduspärane ei ole Pilvingu hinnangul aga see, kui kohtu või muu sõltumatu organi loata toimub läbiotsimine riigikogu liikme juures kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel, mis sätestavad kohtuliku eelkontrolli nõudest väga ulatuslikud erandid.

«Need erandid ei ole kriminaalmenetluse tõhusaks toimumiseks riigikogu liikmete puhul vajalikud. Tähelepanuväärne on, et seadusandja on tunnetanud erandite mittevajalikkust advokaatide, notarite ja ajakirjanikega seotud valduste läbiotsimisel. Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei peaks riigikogu liikme puutumatust läbiotsimise kontekstis kaitsma vähemalt samaväärselt advokaatidele, notaritele ja ajakirjanikele laieneva garantiiga. Vähemalt samaväärse puutumatuse tagamine riigikogu liikmetele ei ohustaks ebamõistlikult läbiotsimise eesmärki. Järelikult on erandite kohaldamine riigikogu liikme juures läbiotsimise toimetamisel ebaproportsionaalne,» nentis Pilving.