/nginx/o/2014/02/17/2829338t1h960a.jpg)
Eesti Loomakaitse Selts on saanud ligi 30 teadet inimestest, kes kerjavad Tallinnas, peamiselt vanalinnas ja kaubanduskeskuste juures, hoides süles või kõrval väikest koerapoega. Loomakesed on tavaliselt väga passiivsed ja püsivad liikumatuna kerjuse juures.
Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlikud on käinud koeri jälgimas, nende pidamise tingimustega tutvumas ning omanikega vestlemas. «Mõni aeg tagasi tegelesime taaskord sarnase juhtumiga. Seekord oli kerjus pisikese koerapojaga Ülemiste keskuse sissepääsu juures. Väike koer ei liigutanud pika aja jooksul end kordagi. Vabatahtlik läks koera juurde ja sikutas teda õrnalt turjast, et veenduda, kas koer on elus. Sellepeale tõstis koerake vaid korraks pead, kuid lebas edasi, liikumatult,» rääkis seltsi kommunikatsioonijuht Annika Lepp.
«Kutsusime kohale munitsipaalpolitsei, kes tegeleb Tallinnas nii kerjuste kui ka loomapidamiseeskirjade täitmise järelevalvega. Kuna omaniku sõnul oli tegemist 2,5-kuuse koeraga, siis ei saanud munitsipaalpolitsei nõuda mikrokiibi olemasolu ja vaktsineerimispassi. Looma tervislikku seisundit saab aga kontrollida Harjumaa Veterinaarkeskus. Teavitasime ka neid, kuid paraku ei jõudnud ametnik sündmuskohale,» rääkis Lepp. «Kui vabatahtlik tunni aja pärast uuesti kontrollima läks, tõusis kerjaja püsti, pistis koerakese kollasesse kilekotti ja jalutas läbi vihma minema.»
Eesti Loomakaitse Selts tegi paari päeva eest pöördumise VTAle ja põllumajandusministeeriumile, et välja selgitada, millised on seaduslikud võimalused selliste koerte kaitsmiseks.
«Soovitusena palume kõigil olla tähelepanelikud: kui hoomate koerapojaga kerjavat inimest, siis palume teil tunda huvi looma heaolu suhtes. Raha asemel annetage koeratoitu. Jälgige, kas kerjuste koertel on värsket joogivett, kas neile antakse süüa, kui pikalt nende abil kerjatakse ning kas koertel on märgata tervislikke probleeme,» pani Lepp inimestele südamele. «Veelgi tulemuslikum oleks kerjustega rääkimine. Mida rohkem sellist kerjamisstiili taunitakse ja selle vastu huvi tuntakse, seda ebatõhusamaks see muutub. Samuti palume võimalikest koerte väärkohtlemistest teavitada Tallinna munitsipaalpolitseid telefonil 14410,» andis ta nõu.
Tallinna munitsipaalpolitsei pressiesindaja Meeli Hunt aga selgitas, et 1. jaanuarist jõustunud Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja uue redaktsiooni järgi ei kuulu loomade väärkohtlemise juhtumid mupo pädevusse, vaid loomakaitsealase järelvalvega tegeleb veterinaar- ja toiduamet.
«Mis puudutab kerjamist, siis Tallinna avaliku korra eeskiri ütleb, keelatud on kerjata teisi inimesi häirival moel. Juhul, kui inimene ei riku oma tegevusega avalikku korda, siis pole mupol alust teda karistada,» lisas Hunt.