/nginx/o/2012/05/31/1138628t1hdeaf.jpg)
Riigikohus ei rahuldanud tänase otsusega õiguskantsleri taotlust ja leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse, on põhiseadusega kooskõlas.
Riigikohus leidis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja parlamendi koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul kui isikust saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks.
Põhiseadus ei eelda riigikogu nõusolekut ülejäänud kriminaalmenetluse toimingute, aga ka muude riikliku sunni abinõude kohaldamiseks riigikogu liikmete suhtes. Parlamendi liikmete suhtes sunnivahendite kohaldamiseks ja garantiide kehtestamiseks jätab põhiseadus seadusandjale avara otsustamisruumi.
«Puutumatuse kord peab kriitilises situatsioonis tagama kuritarvituste ärahoidmise. Siiski ei tohi seadusandja riigikogu liikme puutumatust kehtestada sedavõrd kitsa või ebatõhusana, et see moonutaks puutumatuse olemust. Samas ei võimalda õigusriigi põhimõtted ja -õigused muuta riigikogu liikmeid puutumatuse abil karistamatuteks või anda neile õigusi, mis kahjustavad ebaproportsionaalselt avalikku korda või teiste isikute õigusi ja huve,» märkis kolleegium otsuses.
Riigikohus leidis, et praeguses seaduses õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.
Samuti asus kohtukolleegium seisukohale, et põhiseadusest ei tulene seadusandjale kohustust näha ette erikord kõigiks riigikogu liikmega seotud läbiotsimisteks. Samas poleks aga põhiseadusega vastuolus, kui vähemalt teatud läbiotsimisteks riigikogu liikmega seotud paikades oleks sõltumatu eelkontroll ette nähtud.
Teder pöördus mullu oktoobris riigikohtusse, sest parlament polnud vastu võtnud riigikogu liikmete puutumatust reguleerivaid muudatusi.
Saadikupuutumatuse probleemid tõusid viimati päevakorda rohkem kui aasta eest, kui Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused prokuratuurile tagastada, sest ehkki kaitsepolitsei lähtus saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.
Teder polnud siis ega ole praegu rahul üle kahe aasta kehtinud seadusega, mille järgi peab menetlustoiminguteks parlamendi asemel nõusoleku andma hoopis õiguskantsler. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et riigikogu nõusolekut ei nõua seadus ka saadiku juures läbiotsimise tegemiseks.
Tegelikult juhtis õiguskantsler seaduse põhiseadusvastasusele tähelepanu juba 2011. aasta oktoobris ning pool aastat hiljem tegi ta ka ettepaneku seadust muuta, millega parlament üksmeelselt nõustus.