Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Paavo Kangur: Tartu ja Vilniuse dilemma ning Rail Baltic

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paavo Kangur.
Paavo Kangur. Foto: Erakogu

Kõige loogilisem Rail Balticu Eestisse sisenemise koht on Valga, traditsioonidega raudteelinn. See looks uued võimalused ka Tartule saada osa Euroopa jämedast rahavoost.

Rail Balticut tutvustavatele kaartidele on tõmmatud jäme joon Põhja-Hollandi sadamatest Berliini, Varssavi ja Riia kaudu Tallinna. See joon on nii jäme, et riivab ühe küljega Leedu uut pealinna Vilniust ja teisega Leedu vana pealinna Kaunast, aga ka Tartut ja Pärnut.

Põhja-Hollandisse, aga ka Hamburgi sadamasse saabuvad Singapurist ja Hongkongist suured konteinerlaevad, mis on tiksunud mõõdukas tempos üle ookeanide piraadiküttide pilgu all. Rotterdamis ja Hamburgis tuleb kaup tõsta laevadelt ümber rongidele või väiksematesse laevadesse ning viia sihtturgudele. Kõige suurem Poola-tagune sihtturg on Venemaa, kus on üle 142 miljoni elaniku. Nii hakkab toimima Venemaa tõmme Rail Balticule (kolm Baltimaad ja Soome on kokku 12 miljonit inimest).

Tagasi üles