Juhtkiri: Kevin Uljaste triumf Sotšis

Vaevalt et suurimgi optimist Eesti olümpiakoondisele seekord erilisi ootusi pani, kuid... Olles näinud sel nädalal ära suusasprindi ning meie kunagise paraadala, meeste 15 kilomeetri klassikasõidu, võib nukralt nentida, et murdmaasuusatamises oleme langenud leebelt öeldes mudaliigasse. Eestlaste parimad kohad leiame sealt, kuhu on alaliselt määratud platseeruma Postimehe huumorinurga hädavaresest tähtsuusataja Kevin Uljaste.

Eneseiroonilist nalja võib sel teemal muidugi lõputult teha, kuid ühel päeval – ja millal veel kui mitte olulisima võistluse järel – tuleks siiski täie tõsidusega küsida, mis on selle põhjus ja kes võtab vastutuse. Kusjuures vastutust ei peaks kandma meie õhukese murdmaakoondise tipp – see on valdkonna juhtimise teema.

Eesti Suusaliidu kodulehel leiame alateema «Tegevusfilosoofia», mis Sotši OMi kontekstis kõlab pehmelt öeldes õõnsalt. Seal seisab muu hulgas, et alaliidu «visioon on olla edukaim ja populaarseim spordialade ühendus Eestis», «missioon on tagada suusaspordi edu, populaarsus ning järjepidev areng» ning lisaks veel positsioon: «Suusatamine on Eesti rahvus­sport.» Järgneb jutt väärtustest, milles rõhk märksõnadel «ajalugu», «kvaliteet», «eesmärgipärasus» ja «professionaalsus».